Kas valimisliidud saavad moodustada volikogus fraktsioone?

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas Tartu volikogusse valitud kolme liikmega valimisliidud saavad moodustada fraktsiooni või ühisfraktsiooni, kus on kaks nimekirja liidetud?

Vastab Tartu linnasekretär Jüri Mölder:

Sellele küsimusele tuleb otsida vastust linna põhimäärusest. Põhimääruses öeldakse, et volikogu fraktsiooni võivad moodustada viis liiget. Ehk siis valimisliidud, kellel kummalgi on kolm valituks osutunud volikogu liiget, üksinda fraktsiooni moodustada ei saa.

Teine küsimus on, kas ja millistel tingimustel võiks kõne alla tulla ühise fraktsiooni moodustamine. Selle kohta Tartu linnavolikogus pretsedent puudub, sellist soovi ei ole keegi avaldanud. Ja üsna arusaadavalt sellest lähtuvalt ei ole linna põhimääruses seda osatud ka reguleerida.

Praegu on põhimääruses kirjas otsene nõue, et volikogu liige võib samal ajal olla üksnes ühe fraktsiooni liige ja ühes nimekirjas volikogusse valitud liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.

Ehk siis eelkõige on põhimääruses püütud reguleerida olukorda, kus Reformierakonna liikmed teoreetiliselt võiksid volikogusse valitud inimeste arvu arvestades teha kolm fraktsiooni. Sellist asja on püütud välistada.

Kas aga kaks valimisliitu saavad moodustada ühise fraktsiooni, seda otsustab volikogu. Aga kui analüüsida, kas see on kooskõlas fraktsiooni olemusele vastavate sätete eesmärkidega, siis minu isiklik arvamus on, et ei ole kooskõlas. Fraktsioon on ikkagi konkreetne poliitiline rühmitus. Kui meil tekib kahest poliitilisest rühmitusest üks, siis mulle tundub selline käitumine veidi meelevaldne. Aga kordan: otsustab volikogu.

Ainus võrreldav juhtum on meil volikogus Isamaa ja Res Publica liitumisel. Siis Res Publica liikmed liitusid Isamaa fraktsiooniga. Aga sellel oli loogiline alus.

Valimisliitu ei saa üldse pidada püsivaks moodustiseks?

Jah, põhimõtteliselt saab öelda, et valimisliit kaotas pärast valimisi õigusliku tähenduse.

Mida kaotavad volinikud, kui nad ei kuulu fraktsiooni?

Fraktsioonil on lõppsõna õigus iga päevakorrapunkti juures ja on õigus olla esindatud eestseisuse koosolekutel. Aga vaadates senist praktikat, kui mõni volikogu liige on soovinud eestseisuse koosolekul osaleda, ei ole teda uksest välja aetud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles