Vastukaja: Jaak Aaviksoo ja Paavo Nõgene kommentaarid Vahur Kalmre artiklile

Foto: TPM

Jaak Aaviksoo

Haridus- ja teadusminister

Kalmre räägib väga õiget juttu. Meil on väikese riigi kohta poliitilisi ametikohti ja sellega seotud intriige ja ebakindlust liiga palju.

Muidugi pool lahendust ilmselt ei toimi: poliitilisele linnapeale on nii suur surve ka abilinnapäid poliitiliselt jagada, et sellest ei saa asja. Pigem olgu ikka Soome eeskujul linna direktor ja ametnikest asedirektorid ning volikogu esimees olgu see austusväärne linnakodanike poliitilise usalduse pälvinud ketiga linnapea.

Ma läheks veel sammu kaugemale. Kohalike omavalitsuste valimistel saaks volikogu esimeheks automaatselt suurima häälte arvuga kandidaat sõltumata erakondlikest tulemustest. Siis oleks tegelikult ka üksikkandidaatidel strateegiline võimalus. Ja isegi erakondlike kandidaatide puhul erakonnakammitsaist vabam poliitiline mandaat riigiga asju ajada.

Paavo Nõgene

Kultuuriministeeriumi kantsler

Vahur Kalmre artiklit lugedes meenus minu enda kunagine mõttekäik. Tartu linna juhtimisse võiks luua juurde ühe tasandi, mis oleks linna tegevjuhi/kantsleri tasand. Linna struktuurides on palju järjepidevust hoidvaid osakonnajuhte ja tublisid ametnikke, kuid nende igapäevatöö koordineerimine võiks olla juhitud tegevjuhi, mitte linnapea tasandi kaudu.

Tegevjuhi volituste pikkus oleks viis aastat ja võiks olla reguleeritud samalaadselt keskvalitsusega, kus kantsleri väljavahetamine on lubatud mõjuvatel põhjustel alles pärast seda, kui uus minister (Tartus linnavalitsus) on temaga koos töötanud vähemalt pool aastat. See aitaks suurendada järjepidevust erinevates linnajuhtimise igapäevaküsimustes. Praegu täidab seda rolli osaliselt linnasekretär, kuid sisuliselt on tegu lihtsalt juristiga.

Mis puutub poliitilisse erakonda kuulumisse või mittekuulumisse, siis ei näeks ma selles liigset tonti ega tähtsustaks seda detaili üle. Poliitilisse erakonda kuulumine ei ole katk, vaid mingi maailmavaatelise väärtuse sügavam määratlemine.

Küll toetan mõtet, et kui linnas on paremaid abilinnapeakandidaate kui konkreetsetes erakondades, siis võiks siinkohal püüda kutsuda linnajuhtimise juurde parimaid, praktilise valdkonnakogemusega inimesi, kuid täielikult poliitilise linnavalitsuse välistamist ma realistlikuks ja ka lõpuni parimaks lahenduseks ei pea.

Täiendades aga linna tegevjuhtimise tasandit, võiks see minu hinnangul aidata kaasa linna sisulise juhtimise kvaliteedi tõusule. Seda lihtsal põhjusel: tegevjuht saab teha kergemini ka keerulisi ja valusaid otsuseid, sest ei pea iga nelja aasta tagant rahvale ilmtingimata meeldima.