Must kogu segas hobuse päästmist

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Öö vastu kolmapäeva jääb kaua päästjana töötanud Kalju Veiderile meelde: koos kolleegi ja abilistega oli vaja kaks korda august välja tirida kodust jalga lasknud hobune, keda lõpuks tuli kimbutama ilmselt karu.



Esimese väljakutse Võnnu vallas Terikeste külas tümal maal auku kukkunud hobuse juurde said Lõuna-Eesti päästekeskuse Võnnu päästekomandos teisipäeva õhtul tööl olnud meeskonnavanem Kalju Veider ja päästja Enn Muuga poole kümne paiku õhtul.



«Hobune oli tagajalgadega kopraurgu kukkunud,» rääkis Kalju Veider. «Seal on nii tüma maa, mingi masinaga ligi ei pääse. Kukkusin ise kah ühes kohas rinnuni sisse.» 15 aastat päästjana töötanud Kalju Veider pole varem loomi päästnud, kui üks süttinud elektriposti otsa pessa vangi jäänud toonekurg välja arvata.



Ühest august teise


Hädas loom, tori mära Laima läks kaduma ööl vastu pühapäeva. «Tõime ta laupäeval Kuusalust, öösel oli ta teise hobuse juurest lahti pääsenud,» rääkis hobuse perenaine Anneli Kööba-Orlov.



Laimat otsiti kogu perega, aga tulemusteta. «Kammisime kaks päeva metsi läbi, aga ei kedagi,» ohkas perenaine.



Kui perenaine avastas, et oli Laima toonud valenime Mari all esinenud kurikuulsa ho­buseparisniku Liina Leppmaa käest, arvas ta, et tüdruk on hobuse tagasi varastanud, ja tegi teisipäeval politseisse avalduse.



Sama päeva õhtul, kui pere teise hobusega sõitma läks, avastas pere taksikoer talust kolme-neljasaja meetri kauguselt võpsiku tagant kraavi äärest puusadeni augus oleva Laima.



«Kutsusin kolm oma tuttavat poissi appi, kahe mehega poleks me jõudnud hobust välja tõmmata,» rääkis Kalju Veider. Loomale pandi rihmad ümber ja kõvasti tirides saadi ta kätte.



Pererahvas hakkas Laimat turgutama, ruttu jõudis Luunjast kohale ka loomaarst.



Tunnikese pärast hakkas loom liigutama, aga oh häda, kukkus teise auku. Seekord väiksemasse, kust Kalju Veider ja Enn Muuga jõudsid ta kahekesi välja tirida.



Ta muudkui tuli


Pererahvas jätkas tekkidega kaetud Laima aitamist. «Masseerisime teda, tegime südamemassaaži,» rääkis Anneli Kööba-Orlov. Kella poole ühe paiku öösel jäi kõik katki.



«Korraga ilmus kusagilt üks suur, inimesepikkune must kogu,» kirjeldas perenaine juhtunut. «Tegime häält, aga miski ei aidanud, ta muudkui tuli ja tuli meie suunas.» Ainus tark tegu sellises olukorras oli minema joosta.



«Arvasime, et see on karu,» märkis Anneli Kööba-Orlov. «Siinkandis on palju karusid. Nägin ise Viira metsades marjul käies päise päeva ajal raiesmikul karupoega.» Karusid liigub Terikeste kandis tõesti, kinnitas ka Kalju Veider. «Üks kohalik mees nägi seal eelmisel aastal karu kahe pojaga,» lisas ta.



Pererahvas kutsus nüüd peale päästjate appi ka kohaliku jahimehe. «Meil oli suur hirm, et karu läheb vaest looma õgima,» ütles perenaine.


Kella kahe paiku öösel heitis hobune hinge.



Kas öösel inimesi hirmutanud suur must kogu oli karu või muu metsloom, pole teada, sest tümal heinamaal on paljude loomade jälgi. Hobust neist keegi oma kihvadega puutunud ei olnud.



Abis käinud jahimehega ei õnnestunud Tartu Postimehel eile rääkida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles