Laupäeval võttis Lõunakeskuses poodlemine palju rohkem aega kui tavaliselt, sest vahepeal tuli jääda uudistama läänemaalaste tegemisi.
Lääs meelitas tartlasi külla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubanduskeskuses oli Läänemaa päev, kus oma kodukandi tõmbenumbreid tutvustas üle 300 läänlase. Kohal olid omavalitsused, turismiettevõtteid, käsitöötegijaid, Haapsalu ja Noarootsi koolid ja paljud teisedki.
«Väga põnev, tekkis palju mõtteid, kuhu Eestis reisida,» sõnas perega Lõunakeskuses jalutanud Julia Lõhmus.
«Turismis ei peagi alati olema nii, et täna vaatad ja homme tuled, mõju on teadvustamises,» ütles oma leti tagant Läänemaa turismi infokonsultant Anneli Haabu.
Läänemaa päeva projektijuhi Piret Hallik-Sassi sõnul oli päeva korraldamisse kaasatud terve maakond. Lisaks sellele, et Eesti läänenurk saab lõunaeestlastele tuttavamaks, on palju kasu ühise organiseerimise käigus sündinud koostöömõtetest, lisas ta.
Päeva organiseerimiseks kulus veidi alla 400 000 krooni, rahaga panid õla alla Lääne maavalitsus ja kohalikud omavalitsused, samuti kaasati euroraha Leaderi projektist.
Esimene Läänemaa päev peeti 2006. aastal Tallinnas ning nelja aasta pärast on plaanis sarja jätkata Virumaal, sõnas Hallik-Sass.
Haapsallased teevad uhkeid salle
Haapsalu pitsilised rätid ja sallid on nii peened ja ilusad, et neid on peetud paslikuks kingituseks kroonprintsidele ja kuningannadele, Greta Garbole ja presidendiprouadele, rääkisid Lõunakeskuses oma uhket näputööd näidanud Haapsalu käsitööseltsi krapsakad memmed Linda Elgas ja Laine Põldme.
Kui 1932. aasta külastas Eestit toonane Rootsi kroonprints, hilisem kuningas Gustaf VI Adolf, sai ta kingituseks kaasa Haapsalu naise Julie Valdmanni kootud uhke pitsilise Haapsalu rätiku. Seda mustrit kutsutakse siiamaani kroonprintsi mustriks.
2004. aastal kudus Linda Elgas sama kirjaga räti kingiks Haapsalu külastanud Rootsi praegusele kuningale, Gustaf VI Adolfi pojale Carl XVI Gustafile. «Noh, juhuks, kui koid on isa oma läbi närinud,» naeris ta.
Haapsalu salli tegemine on nii peen töö, et Põldme sõnul on hästi, kui ühe salli ühe kuuga valmis saab. «Hea on kududa seebikate ajal, neile loetakse peale ja ei pea kogu aeg ekraanile vaatama,» ütles kõrvalt Elgas.
Roostas õpetatakse surfama
Nii üllatav, kui see ka keset kuiva maad ei tundu, sai laupäeval Lõunakeskuses õppida purjelauasõidu põhitõdesid. Selleks oli surfiproff Tarmo Käosaar kohale toonud spetsiaalse purjelaua trenažööri, kus maarotid saavad purjelauasõidu algtõdesid õppida väiksema aja- ja energiakuluga, kui kohe lainetesse sööstes.
«Mina neelasin, enne kui purjelauatamise ära õppisin, kolm suve Võrtsjärve vett, aga nüüd saab algaja hea nõu ja trenažööri abil kolme tunniga sõitma,» ütles Käosaar.
Treeninguseade koosneb vedrude peal seisvast poole meetri pikkusest ja mõnekümne sentimeetri laiusest lauajupist ning sinna peale pandud ehtsast surfipurjest. Kaubanduskeskuses oli puri tuule puudumise tõttu nööriga lakke riputatud, aga harjutada sai sellest hoolimata, selleks asus treener Käosaar ise tuule osa mängima ja purje liigutama.
Iga päev õpetab Käosaar huvilisi surfama Roosta puhkeküla mererannas, kuid soovi korral tuleb surfikolaga kohale ka teiste veekogude juurde.