| |
|
 |
Raatuse kooli noored lehetegijad Helge Lilleorg (vasakult), Lauri Läänelaid ja Karin Freimann näitavad üht paljudest esikülgedest. Selle näiteks on kokku pannud 11. klass.
Foto: Kalev Saar |
|
Raatuse õpilaste koolileht sündis... inglise keeles
(3)
21.12.2005 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Saksa keele ja nüüd ka hiina keele õpetamise poolest
tuntuks saanud Raatuse gümnaasiumis vallandus jõulu eel tõsine meediabuum –
ameeriklasest inglise keele õpetaja Jeffrey Vollmeri eestvõttel valmis terve
ports ingliskeelseid ja ameerika stiilis tehtud ajalehekülgi.
«Lõbus värk,» kiidab üheksanda klassi poiss Lauri Läänelaid. «Saime oma arvamust avaldada kõrgemal tasemel kui lihtsalt mingi väike õpilane. Saime näidata, mis me asjadest arvame.» Tõsi on see, et oma koolilehte Raatuse koolis mõnda aega enam ilmunud pole. Mingil hetkel seniste tegijate entusiasm rauges ja uusi tegijaid pole veel sirgunud. Nii oligi lünk täita. Ajalehed pole küll trükikojast tulnud, vaid käsikirjas valmistatud, sisu on aga nagu päris lehtedes. On uudistega esiküljed, on arvamusküljed, on elustiili, tervist, teadust ja koomikseid. Ja tekstid on ausad. Nii näiteks troonib ühel esiküljel esindusliku valimiga küsitlus teemal, kas kooliõuel peaks olema jõulukuusk. 27 vastanut teatas, et tegu on hea ideega, 18 ei osanud vastata ja 5 leidis, et see oleks halb mõte. Näiteks seepärast, et vandaalid võivad kuuse lõhkuda. Mõistagi mahtus lehte ka käsitlusi sellest, mis õpilastele koolis päris meelepärane ei tundu. Läänelaid näitab mõnuga arvamuskülge, mis räägib kooli sisehoovi üht külge piirama pandud võreaiast. Noormees selgitab, et see aed on juba mõnda aega mitmetel õpilastel pinnuks silmas ja kord tundub liiga karm. Arvamuse vabadus Käsitlust on pandud illustreerima pilt puuris istuvast ahvist. «See on arvamuskülg, seal on igaühel vaba võimalus oma arvamust välja öelda,» teab Läänelaid nüüd täpselt. Ta kohmetub küsimuse peale, kas õpilastel on vähe võimalusi oma arvamust avaldada «Mitte just nii, meil on palju kära tekitanud see aed. See piirab suitsetamisvabadust... või noh, mis vabadust, suitsetamise kalduvusi. Need, kes ei suitseta, leiavad, et see aed on ebaõiglane,» kostab noormees. Üheteistkümnenda klassi neiu Karin Freimann tegi oma lehte intervjuu kooli direktori Jaan Kabiniga. «Küsitakse ju muudkui, miks meil hoovil trellid ees on ja miks koolimaja garderoobis on paha lõhn,» räägib ta lähtekohast. «Saime täiesti mõistlikud seletused, miks see nii on, seni olid vaid igaühel oma vandenõuteooriad. Direktor seletas, et trellid on meile kasulikud, ma usun teda küll.» Kemplus aia ümber on vahelduva eduga kestnud juba aastaid. Nagu vestlust õpilastega kõrvalt jälgiv Jaan Kabin Tartu Postimehele mõista annab, on aia üks mõte hoida kahtlasi ärimehi kooliõpilastest eemal, teine aga – tagada õpilaste püsimine kooli territooriumil, andes neile samas võimaluse pääseda õue värske õhu kätte. Freimann lisab, et talle antud intervjuus kõlas üks seletus näiteks nii: kogu koolipäeva jooksul kooli territooriumil püsimine harjutab edaspidiseks tööeluks. «Siis ju peab kaheksa tundi jutti tööl olema,» ütleb neiu. «Rääkisin sellest vanematega ja nad möönsid, et see on raske jah – püsida kaheksa tundi järjest tööl. Meie saame nüüd siis praktiseerida.» Imelik lõhn on keldris aga vanade torude pärast ja rahapuudusel jääb see häda majja veel mõneks ajaks. Nagu ka vanad nigelad aknad – remondiraha lihtsalt ei jagu kõige kordategemiseks. Sensatsioonihimu Freimanni ja ta klassikaaslaste tehtud lehes on ka soovitusi, mida Tartus jõulude ajal ette võtta, ning õpilaste arvamusi Tartu uuest kaubamajast. «No need on üsna kriitilised,» tunnistab Freimann. Lauri Läänelaid märgib muiates, et tegeles välisajakirjanduse lehte vahendamisega – seekord tähendas see Postimehest kutsehariduse alaväärtustamist käsitleva artikli refereerimist. Ka kiidab noormees kõmu-uudist ühte neljanda korruse aknasse tekkinud «kuuliaugust», mida ta kohe näitama tõttab. «Näe, väike auguke on. Ega ei teagi, kuidas see täpselt tekkis, aga sai panna sensatsioonilise pealkirja,» muheleb ta. Helge Lilleorg üheksandast klassist räägib, et enne kui lehetegemiseks läks, tegeldi õpetaja Vollmeri inglise keele tundides meediateemadega päris pikalt, analüüsiti ajakirjanduses ilmunud lugusid ja pilte, harjutati intervjueerimist ja küsimuste moodustamist. Jeffrey Vollmer nimetab päris mitu head põhjust, miks ta tundides sellise teema käsitleda võttis. Esiteks on ta enne USA rahukorpuslasena Eestisse tulemist õppinud avalikke suhteid ja on seega ka ajakirjandustemaatikas kaunikesti kodus. Aga see on pigem eeldus. Koolileht tuleb vist tagasi Vollmer selgitab, et ennekõike on ajakirjandusteema hea abiline keele õpetamisel ja ka praktiseerimisel. Rääkida saab inimloomusest, eetikast ja muust – tegelikult kajastab meedia väga laia spektrit eluvaldkondi. Lisaks arendab selline lehe kokku panemine väga erinevaid oskusi. Muide, Vollmer ütleb, et on ka väga selge põhjus, miks lehed on vormistatud käsitsi, mitte arvutis küljendatud-kirjutatud: käsitsi teksti läbi kirjutades õpib palju rohkem. «Lõppeesmärk polnud ju teha väga head ajalehte, vaid õppida inglise keelt,» ütleb ta. Õpetajale ja koolidirektorile üllatuseks osutus Freimann aga tõeliseks žurnalistikafänniks, kes sõbrannadega koos on ise arvutis ajalehte kokku pannud, seni küll vaid enda rõõmuks. Suur lehetegu ja õpilaste huvi asja vastu panid aga
direktor Kabini mõtlema, kas poleks aeg aidata koolileht jälle käima panna.
Näiteks mõne ajakirjandustudengi abiga.
Mis oli
ajalehe tegemisel kõige raskem? Helge Lilleorg 9. klass Kõige keerulisem on leida see teema, millest kirjutada. Info otsimine ja eriti selle inglise keelde panemine polnud ka kõige kergem. Lauri Läänelaid 9. klass Kõige raskem oli vahest tõlkimise töö. Eriti minu artikli puhul, mille ma võtsin Postimehe nädalalisast. Tuli vaadata, et ei tekiks inglise keeles sobimatuid lauseid. Teine raske asi oli tähtajaks töö valmis saada, sest eriti minul on vähe aega koolivälisel ajal teistega kohtuda ja leheasju arutada. Aga töö saime valmis õigeks ajaks, viimased artiklid kleepisime kokku kaks minutit enne tunni algust. Karin Freimann 11. klass Olen ajalehe tegemisega kokku puutunud varemgi. Mind meedia huvitab ja kogu see lehetegemine oli hästi põnev – nii lõpus lehe kokku panemine kui intervjuu tegemine. Just see, et ma ei kirjutanud peast midagi kokku, vaid tegin päris intervjuu, tegi asja huvitavaks. Intervjuu juures on vist kõige keerulisem teiste mõtteid täpselt välja võtta, et pärast ei tekiks valesti tõlgendamise võimalust.
|
