Kirjanik pani nurrumised kaante vahele
25.11.2003 00:01
Raimu Hanson, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Linnaraamatukogu lasteosakonnas uut raamatut «Väike ilves, Suur Murr ja
teised» tutvustanud Valeria Ränik peab oma kaasautoriteks kasse ning mitmeid
metsikult ja puuris elavaid ilveseid.
Raamatu järelsõnas märgib autor, et ilvesed ja kassid õpetasid ja jagasid
talle tingimusteta armastust, mängisid kaasa elunäitemängus ning ütlesid talle
kogu raamatuteksti nurrhaaval ette.
Nüüdismuinasjutt
«Väike ilves, Suur Murr ja teised» on autori poolt kujundatud
nüüdismuinasjutuks, mille lugejatena tulevad autori arvates kõne alla nii lapsed
kui ka täiskasvanud.
Raamatu ainese hankis Ränik metsarännakutelt ja Elistvere loomapargi
külastustest, kus ta jälgis mullu novembris ja detsembris ilveste elu. Kirjanik
üritab ümber lükata levinud arvamuse ilvesest kui salakavalast kiskjast.
«Teadlased teavad ammu, et ilves ei hüppa oma saakloomale puu otsast selga,
ei jälita ega murra saakloomi rohkem, kui toiduks vajab,» kirjutab autor.
Raamatus on mustvalged (esi- ja tagakaanel ka värvilised) fotod, mille on
pildistanud kirjanik ise ning tema pojad Ville ja Eero. Kohtumisel lastega olid
kirjanikul originaalpildid albumiga kaasas.
Pojad abiks
Lugejatega oli kohtuma tulnud ka 13-aastane Eero Ränik, kes on oma ema
nüüdisaegse muinasjutu küljendaja. «Kui olin viinud CD-le kopeeritud raamatu
trükikotta, siis selgus, et küljenduses ei olnud vaja midagi muuta,» märkis
kirjanik.
«Väike ilves, Suur Murr ja teised» on omamoodi eelraamat, mis annab märku
valmivast aimeteosest «Ilves ilves». «Tahaksin sinna infot veel juurde lisada,»
märkis Ränik.
|