Praeguses poliitilises olukorras on teil rahandusministrina ilmselt raske ennustada, milline saab olema 2004. aasta eelarve, kuid ehk oskate öelda, milline see kindlasti ei tule.

Põhimõtteks on, et Eesti saab kulutada nii palju raha, kui riigile tuluna laekub. See summa on 2004. aasta eelarvekavas 46,5 miljardit krooni.
Ma ei kavatse minna libedale teele ja hakata tulusid välja mõtlema. Kui keegi soovib kulutada rohkem, tuleb näidata, kust saab kulusid kokku hoida või leida lisaraha makse tõstes. Kolmas võimalus on loobumine eelarve tasakaalu põhimõttest, millega ma aga nõus ei ole.

Rahvaliit ütleb selle peale, et te olete dogmaatik, kes ei mõista, et Euroopa Liidus peetakse tasakaalus olevaks ka kolme protsendiga puudujäägis olevat eelarvet.

Tasakaal tähendab ikka seda, et kulutame sama palju kui teenime. Eesti on Euroopa Liiduga liitumise lepingus võtnud kohustuse jälgida Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvupakti nõudeid, kuigi me ei ole veel otseselt eurotsoonis.

Need põhimõtted on, et ühes viieaastases majandustsüklis peab olema tasakaalulähedane või ülejäägiga eelarvepositsioon. Seega – kui tahame kulutada 2004. aastal rohkem ja tekitame 3-protsendilise puudujäägi, siis näiteks 2005. aastal ja 2006. aastal peame suutma tagada ülejäägi, et meie eelarve puudujääk ei ületaks Euroopa Liidu asutamislepinguga seatud piirangut. Ei tohi valida lennutrajektoori, mis viib meid universumi äärele ega too enam kunagi Maale tagasi.

Saksamaa ja Prantsusmaa ei ole juba kolm aastat suutnud sellel Maa-lähedasel trajektooril püsida...

Nad unustasid, et majanduses on nii häid kui halbu aegu.
Saksamaa ja Prantsusmaa probleemid tulenevad just sellest, et headel aegadel, kui majandus kasvas, ei hinnatud piisavalt tulevikuriske, ei kogutud raha reservidesse, millega oleks halvematel aegadel saanud kohustusi rahastada. Selle asemel tehti väga julgeid otsuseid ja viidi riigi kulutused väga kõrgeks. Kui aga mingeid kulusid on juba tegema hakatud, on nende kärpimine väga raske.

Saksamaa ongi praegu hädas sellega, et nad ei suuda vajaliku kiirusega vähendada riigi kulutusi, kuigi maksutulusid nende kulude katmiseks ei ole.
Et vajalikud kulud ei jääks siiski tegemata, on Saksamaa sunnitud võtma kulutuste finantseerimiseks laene ja kasutama reserve.
Sellest olukorrast väljatulemiseks kavandab Saksa valitsus reformipaketti, millega loodetakse vähendada eelarve puudujääki aastas 0,5 protsendi võrra. Nii jõutaks 2006. aastaks siiski tasakaalu-lähedasse olukorda.

Saksamaa majanduse seisund on tähtis ka Eestile kui peatsele liikmesriigile, sest sealsed arengud avaldavad survet kogu euroala intressimäärade ja inflatsiooni kasvuks, mõjutades otseselt kogu liidu majandust ja elanike heaolu.

Kui ohtlikuks Eestile peate Saksamaa ja Prantsusmaa vigade kordamist?

Kui me praeguses olukorras, kus Eesti majandus on kasvamas, hülgaksime konservatiivse eelarvepoliitika ja hakkaksime mõõdutundetult kulutama, paneksime end ettearvamatusse olukorda. Tänaseid kulusid ei saa teha tulevaste põlvede arvelt, jooksvaid kulusid saab katta ikkagi vaid jooksvatest tuludest.

Ei tohi unustada ka Eesti eesmärki liituda euroga. Pärast 1. maid 2004 peame järgima väga selgeid ja karme majanduspoliitilisi kriteeriume, et oleksime kõige varem 2006. aasta suvel valmis euro kasutusele võtma.
Tulles vastu kellegi soovile rohkem kulutada, peame endale aru andma, et intressimäärad Eestis on langenud just tänu selgele ootusele, et me liitume Euroopa majandus- ja rahaliiduga.

Seda, kui raske on Saksamaa ja Prantsusmaa valitsusel täna vahepeal üle pea kasvanud kulusid kontrolli alla saada, oleme telerist piisavalt näinud. Vastavad reformid kohtavad võimast vastuseisu. Me ei tahaks oma kunagistele järeltulijatele jätta sellist pärandust.
Kui me ei suuda nii headel aegadel töötada tasakaalu või ülejäägiga, pole lootustki, et suudame seda kehvadel aegadel.

Kas te saate aru, mida Rahvaliit ikkagi tahab?

Mulle näib, et Rahvaliit on oma kirja koostades selgelt ja üheselt loobunud nendest põhimõtetest, millele Eesti majanduspoliitika 1990. aastate algusest kuni tänaseni on üles ehitatud. Üheks neist on just tasakaalustatud eelarve.
Kindlasti võib selline debatt eelarve põhimõtete üle olla tervitatav näiteks järgmisel aastal, kuid seda mõttevahetust pole õige pidada olukorras, kus 2004. aasta riigieelarve on parlamendis teise ja kolmanda lugemise vahepeal.

Selline olukord on mulle kui rahandusministrile probleemne, sest kindlasti pole võimalik 2004. aasta eelarvet ühe partei pakutud uuest doktriinist lähtuvalt ümber kirjutada.
1. maist 2004 tekib meile ELiga liitumise järel väga palju mõjusid, mida me ei oska ette hinnata, tekib täiesti uus majanduskeskkond. Sellises olukorras on õige rahandusminister pigem konservatiivne kui väga liberaalne. Rõhutan – terve mõistus ütleb, et tuleb olla ettevaatlik.

Kuidas siiski suhtute Rahvaliidu ideesse tõsta muid makse, kui üksikisiku tulumaksu alandatakse?

Majanduspoliitilisest loogikast lähtudes on maksude tõstmine tulevaste põlvkondade suhtes ausam tee kui võlgu elamine ja laenude võtmine jooksvate kulude katmiseks.
Samas on üks väga oluline koalitsiooni põhimõte olnud, et maksudega ei mängita. Ei saa kindlasti nõus olla, kui tullakse välja uute maksude sisseviimise või olemasolevate maksude tõstmise nõuetega, ilma et avalikkusele suudetaks põhjendada, mis on selle või teise maksu eesmärk, maksustamise loogika ja kuidas see erinevaid majandussfääre mõjutab.

Ei maksukoormus ega laenude võtmine ei saa ju olla eesmärk omaette. Oluline on, mida tahetakse selle maksukoormuse suurendamise ja laenude võtmise abil ära teha.
Eestis on inimeste ja ettevõtete silmis maksukeskkonna stabiilsus ja etteennustatavus üks põhilisi väärtusi, millest lähtudes julgetakse teha nii oma isiklikke otsuseid, osta näiteks korter, võtta laenu jne, samuti investeerida.

Koalitsioonileppes seisab, et me töötame välja pikaajalise maksustrateegia, mis enne rakendamist peaks läbima laia ja põhjaliku ühiskondliku debati ja analüüsi. Kas me suurendame kaudsete maksude osakaalu võrreldes otseste maksudega? Kas me maksustame tarbimist ja ressursside kasutamist või maksustame otseselt tulusid?
Need valikud on põhimõttelised ja pole korrektne avaldada survet, et sellekohased otsused langetataks ühe nädala jooksul kellegi isiklikust arusaamast lähtudes.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3