Gruusia kõigub lääne ja Venemaa vahel
25.11.2003 00:01
Erkki Bahovski, välisuudistetoimetuse juhataja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Gruusia ajutine president Nino Burdžanadze lubas
korraldada valimised, samas lahknevad arvamused, kas Gruusia liikus Eduard
Shevardnadze tagasiastumisega lääne või Venemaa poole.
Burdžanadze ütles, et valimised tuleb pidada 45 päeva jooksul ja kutsus
politseid ja julgeolekujõude üles taastama kord pärast seda, kui
nädalatepikkused protestilained olid presidendipostilt viinud Eduard
Shevardnadze.
Burdžanadze tegi AP teatel kõikidele Gruusia kodanikele üleskutse täita kõik
korravalveorganite seaduslikud ettekirjutused. «Kord tuleb kohe taastada mitte
ainult Tbilisis, vaid maa kõikides piirkondades,» ütles ta.
Lisaks ütles Burdžanadze, et tühistab erakorralise seisukorra, mille
Shevardnadze oli kaks päeva varem kehtestanud. AP teatel oli elu Tbilisis
normaliseerumas pärast öiseid tänavapidusid ning liiklus Rustaveli avenüül näis
kulgevat tõrgeteta.
Saksamaa teatas samas, et pakub Shevardnadzele varjualust. Saksa valitsuse
pressiesindaja Bela Anda ütles, et Shevardnadzel oli NSV Liidu välisministrina
võtmeroll kommunismi langemisel Ida-Euroopas ja Saksamaa taasühendamisel 1990.
aastal. Samas ei teadnud pressiesindaja Shevardnadze konkreetsete plaanide kohta
midagi.
Huvide ristumiskoht
Analüütikud uskusid samas eile AFP teatel, et Eduard Shevardnadze
üleeilne dramaatiline lahkumine on USA-le andnud tugevamad trumbid oma
rivaalitsemises Kremliga Kaukaasia piirkonna pärast. Endise presidendi, kes on
tiirelnud Venemaa orbiidil viimased aastad, on välja vahetanud noorte
reformimeelsete klikk, kel on läänelikud vaated ja kes näevad USAs Gruusia
loomulikku liitlast.
Gruusia on olnud AFP järgi kahe suurriigi huviorbiidis alates oma
iseseisvumisest 1991. aastal. Gruusia asub Venemaa ja NATO lõunatiiva, Türgi ja
naftarikka Kaspia mere ja naftanäljase lääne vahel.
Vene president Vladimir Putin väljendas lootust, et uus režiim «taastab
sajanditevanused sidemed meie maade vahel». Ent AFP viitab üleeilsetele
sündmustele Tbilisis, mis Putini sõnu ei kinnitavat.
Nimelt lehvitas rahvahulk USA, Saksa ja Briti lippu, kuid mitte Vene oma.
Moskva ja Washingtoni rivaalitsemine ei ole samas nullsumma mäng, ütles
AFP-le Kaukaasia Rahu, Demokraatia ja Arengu Instituudi juhataja Ghia Nodia.
Mõlemad riigid väärtustavad üle kõige Gruusia stabiilsust. Moskva teeb seda
põhjusel, et kardab, nagu tekitaks kaos Gruusias veelgi suurema kaose
Tshetsheenias.
Valge Maja soovib aga näha Gruusias stabiilsust sellepärast, et soovib
kaitsta 2,9 miljardi dollarilist naftatoru, mille on ehitanud lääne suurimad
naftafirmad Aserbaidžaanist Kaspia merelt läbi Gruusia tankerite terminali
Türgisse.
Valge Maja oli kiire tervitama Gruusia poliitilisi muutusi, lisades oma
pressiesindaja Richard Boucheri suu läbi, et USA loodab koostööle ajutise
valitsusega ja et varsti tulevad vabad ja ausad valimised.
Moskvas aga jagunesid eile arvamused kaheks, kas Venemaal on nüüd
Shevardnadze tagasiastumisega vähem mõju Gruusia üle.
«Gruusia välispoliitika ei võtnud arvesse Gruusia inimeste sügavaid
kultuurilisi ja ajaloolisi juuri ja seda aeti ilma geopoliitilist reaalsust
arvesse võtmata,» ütles Vladimir Putin. Ent Vene välisministri Igor Ivanovi
üleeilne süstikdiplomaatia Shevardnadze ja opositsiooni vahel võib pakkuda
võimalust Venemaa poliitika muutmiseks, ütlesid analüütikud.
«Venemaal on hea võimalus vaadata üle oma suhted Gruusiaga,» ütles
poliitikaanalüütik Andrei Piontkovski.
«Igor Ivanov on juba teinud sammu õiges suunas. Ta andis tähtsa poliitilise
panuse leidmaks väljapääs tupikust Shevardnadzet lahkuma keelitades. Ning ta
jättis hea mulje ka opositsiooniga kohtudes. Kõik see teenib Venemaa hea imidži
huve,» ütles ta.
Vene lehed mures
Samas kartsid paljud Moskva ajalehed, et Gruusia juhtkonna vahetus viib
maa rohkem lääne mõju alla.
«Uued liidrid võivad võtta Venemaa-vastase seisukoha ja Venemaa riskib
kaotada oma positsiooni Kaukaasias ja võimaluse osaleda gaasi- ja naftatööstuse
arendamisel Kaspia merel,» kirjutas välispoliitika ekspert Aleksandr Rar
Nezavissimaja Gazetas.
Ärileht Vedomosti hoiatas, et «kui Venemaal õnnestub olukorrast kasu
lõigata», oleks see ime. «Ilma Shevardnadze mõistmiseta ei saa Venemaa huve
Gruusias kaitsta,» kirjutas leht.
|