Kui nüüd sellel nädalal avatav Tartu laulupeomuuseum ning Tähtvere laululava välja arvata, siis julgen väita, et Tartusse ei ole eales ehitatud koorimuusika jaoks ühtegi päris oma maja. Või üldse kultuuri jaoks päris uusi maju? Kümne aasta eest kirjutas mu kunagine õpetaja Uno Uiga Tartu Postimehes, et Tartu vajaks hädasti päris oma kultuurimaja. Ta mõtleski sellist maja, kus tekiks mitmete kultuuriliikide kokkupuutest sünergia (Tallinnas tegevust alustanud kultuurikatel on hea näide erinevate kultuuride läbikäimisest ja läbisaamisest). Nimi nimeks, kuid Tartul oleks vaja maja, mis on ehitatud just kultuurile ja kus kultuuriga tegelejad saaksid oma harrastusest täielise naudingu. Olgem ausad, päris õigel majal ja ruumidel on vägi ja vaim, mis harrastusele väga palju juurde annab. Rahvaülikoolid, erinevaid huvitegevusi viljelevad Tartu institutsioonid, keelte- ja huvikoolid on ju linna peal laiali (mis mõne linnaosa jaoks ju ongi väga oluline), pole aga kõiki vanuseid ja sünergiat tekitavat kultuurikeskust. Ega seda väevõimuga tekitagi. Vabatahtlikkuse ilminguna ja linna toel sündinud Antoniuse Gild on pigem üks ja ainuke erand kui reegel. Kooridestki jätkuks Kui Tartu ajab taga 100 000 elaniku piiri, siis mõelgem: kui sellest sajast tuhandest käiks iga nädal kultuurimajas näiteks tuhat inimest oma huvitegevusega tegelemas, siis ainuüksi see oleks väga hea tulemus, mille üle iga linn võiks uhke olla. Aga ma usun, et heas asukohas korralikus majas käiks isegi mitu korda rohkem inimesi. Mina aga tahan rääkida Tartu koorimajast. See oleks maja, kus kõik Tartu koorid ja külaliskoorid saaksid teha oma iganädalasi proove, koorilaagreid, hääleseadeid, rühmatunde, proovisalvestusi, kasutada tekitatavat noodiarhiivi, teha tööd muusika, nootide, hääle ja pillidega, hoida esinemisriideid, anda kohandatavas saalis koorikontserte ja teha suuri ühisproove. Lisan veel kooride ja kollektiivide tavapärase seltsielu (ruumid ka külaliskollektiividele). Niisiis oleks see maja ainuüksi Tartu kooride tegevuseks ülioluline. Enamikul Tartu kooridel on nende endi katusorganisatsioonide juures prooviruum olemas. Olgu need siis koolid, ülikoolid või mõni muu organisatsioon, kes enda juures koori hoiab ja seda toetab – müts nende ees maha! Kuid me võiksime astuda ühe sammu edasi ning teha Tartule ja meie kollektiividele koorimaja kujul suurepärase kingituse. Kindlasti on koore, orkestreid ja tantsurühmi, kes oma vanast pesast ei loobuks, kuid esinemise ja kooskäimise kohana oleks see siiski suureks kasuks kõigile. Kui siin tinglikult koorimajaks nimetatud maju maailmas üldse on, siis igatahes väga vähe. Küll aga olen siin-seal ilmas näinud kooriproovi ruume, mis on vastupandamatult mõnusad, et sünniks hea muusikaline tulemus. Mõtelda tasub ka Tartus peetava kooriolümpia suurele seltskonnale, kellele kuluks hädasti ära töö tegemise, töötubade, kontsertide ja ühisolemiste keskus. Muuseas, ainuüksi ülikooli ja maaülikooli neli koori täidaksid suure osa koorimaja õhtutest ja nädalavahetustest. Ja kui kellelegi tundub, et mingil ajal jäävad need ruumid kasutuseta ja tühjaks, siis hea logistika ja planeerimisega saaks koorimaja ruume ju ka muuks tegevuseks välja anda (kasvõi ülikooliloengud). Viimasel ajal vajavad ka mitmed ühendkoorikollektiivid ja suurvormide esitajad Tartus ühisteks proovideks kohta ja esinemispaika (meeste, naiste jt alaliitude laulupäevade ühendkoorid). Samuti on suure kontserdisaali vajadus ilmne laulupidude jm suurpidude eelproovide tegemiseks. Ka vanadesse hoonetesse on võimalik hea planeeringu ja sisekujundusega rajada koorimuusikakeskus, kuid igal juhul peaks see asuma linnakeskuses (krunte või tühjaks jäävaid maju on nii linnal kui ka ülikoolil). Laulupeo sünnilinn? Ülikooli ja linna koostöös valminud Ujula tänava spordikeskus on linna uhkus. Kellelgi ei teki küsimust, miks linna korvpallurid peaksid kehvemates oludes treenima. Vastupidi – see ongi meie linna kõrge latt. Kus on aga ekstra muusikakollektiividele rajatud hooned või ruumid? Ma ei tea, mida selle kümneid miljoneid maksva idee peale kostab linn või ülikool. Tartlasena ju tunnen, et tegelikult on Tartus kõik igasu-guseks meelelahutuseks olemas – alates suusa- ja rulluisuradadest ja lõpetades laululava, veekeskuste ja põnevate esinemispaikadega. Aga koht, kus areneksid koorilaul, orkestrimuusika, rahvatants jms, on puudu. Äkki sünniks ühes majas olles ja tegutsedes üks vägev uus Tartu vaim (mis viimati näiteks ülikooli kuningas Gustavi galal värvika ja kõrgetasemelisena koos kuningannaga kohale ilmus)? Lõpetuseks: Tartu kultuurikollektiivid vajavad head ja vägevat maja. Praegu tegutsetakse eraldi ja oma mätta otsas. Kõiki koondav maja annaks nii uusi ideid kui ka hoogu isetegevusele, üldse siinsele kultuurielule. Tartu võiks (koos ülikooliga) võtta kultuurikeskuse rajamise südameasjaks – kui edaspidi ikka tahetakse koos Tartu nimega öelda, et see on laulupeo sünnilinn. |
kõik galeriid
