Jüri Saar

On muidugi vältimatu, et linnaelu targaks juhtimiseks peab linnavõim tulevikku vaatama ja suutma seal näha ka muutusi ja suundumusi, mida tavakodanik ehk ei suuda. Kahe uue kultuuriobjekti Tartusse kavandamisel on see ettenägemisvõime pakkunud suurepärase ennustuse.

Nimelt: juba mõne aasta pärast, kui algab tulevase Ahhaa keskuse ehitus ja linnaraamatukogu uue maja rajamine, ei ole Tartu enam pidurdamatult autostuv linn ja linnasüdant ei vaeva parkimiskitsikus.

Kuidas muidu seletada, et ohtrast arendusest tabatud bussijaamapiirkonda kerkiv Ahhaa keskus saab toime ka maa-aluse parklata. Või Vabaduse puiestee äärde kividest kokku laotavat parklat, mis aastal 2007 on nii vajalik, et selle nimel võib tuksi keerata ühe ilusaima vaate Tartu vanalinnale, ei olegi kohe varsti enam vaja, ja selle parkla võib taas ära koristada. Ning krunt saab raamatukogule.

Selgusetuks jääb, miks ja kuhu need autod ikkagi kaovad. Ootan ilmutust.