Sel nädalal avalikustatud tabeli kohaselt, mis järjestab riikide ressursikulutust ja õnnetunnet, on Eesti oma 173. kohaga üks viimaseid. See ei tähenda, et eestlased oleksid mõõtmatult õnnetud, küll aga kulutame õnnetunde ja pika eluea saavutamiseks keskmiselt rohkem ressursse kui paljud teised.

Ühenduste New Economics Foundation (nef) ja Friends of Earth (FoE) tehtud uurimusest «Happy Planet Index» (õnneliku planeedi indeks) selgus, millised riigid kasutavad oma kodanike pika ja õnneliku elu saavutamiseks kõige vähem maakera ressursse.

Indeksit arvutades võetakse arvesse inimeste oodatavat eluiga, riigi ökoloogilist jalajälge (mis mõõdab seda, kui palju kulutatakse elatustaseme säilitamiseks loodusressursse) ning inimeste rahulolu oma eluga, mida mõõdeti küsitluste alusel.

Tabelis on esikohal väike Vaikse ookeani saareriik Vanuatu, kus keskmine oodatav eluiga on 68,6 aastat ja kümnepunktiskaalal on kodanike rahulolu oma eluga 7,4. Rahvusvahelise Valuutafondi koostatud 2005. aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) edetabelis on see riigike näiteks 121. kohal.

Vanuatu ajakirjanik Marke Lown seletab väljaandes Vanuatu Online, et inimesed on seal õnnelikud, kuna nad on vähesega rahul. «Meil ei ole tarbimisele orienteeritud ühiskond,» põhjendab ta.

Põhjamaade suurem jälg

Eestlased on oma eluga keskmiselt rahul (hinne 5,1), keskmine eluiga on veidi kõrgem kui vanuatulastel (71,3), kuid kõik see ei tasanda hiigelsuurt ökoloogilist jalajälge (6,9). Nagu raport eraldi märgib, ei ole kõrge tarbimine meile sugugi õnnelikku ja kauakestvat elu toonud.

Peep Mardiste Eesti Rohelisest Liikumisest kinnitab, et eestlaste seisu mõjutab eelkõige suur ökoloogiline jalajälg. «Eesti on ressursikasutuse koha pealt Euroopa Liidus viimaste hulgas. Tootmiseks raiskame üüratu hulga energiat, millest suurema osa saame taastumatust loodusvarast põlevkivist,» märkis ta.

Samas kinnitab ta ka, et põhjapoolsematel riikidel ongi ökoloogiline jalajälg suurem, kuna kütet ning peavarju on vaja rohkem kui aasta ringi ilusat ilma nautivatel riikidel.

Sama suure jalajäljega soomlasi päästab näiteks palju kõrgem keskmine eluiga ning oluliselt suurem rahulolu eluga.

Vilets on tabelis ka näiteks USA seis, kes on 150. kohal, kuna nende ökoloogiline jalajälg on sedavõrd suur. Loodusressursside kulutamise osakaalu näitab seegi, et sakslased, kelle eluiga ja eluga rahulolu on USAga umbes samal tasemel, majandavad end nii palju ökoloogilisemalt, et on peaaegu poole võrra kõrgemal, 81. kohal.

Parim Euroopa (ja ühtlasi ka ELi) riik on 40. kohaga Malta, mandririikidest on parim 61. kohal asuv Austria. Maailma võimsamatest tööstusriikidest, G8st sai kõige parema tulemuse 66. kohal asuv Itaalia.

Indeks ei ole kahtlemata kogu tõde, kuid näitab uut trendi maailma riikide reastamises. «Oleme harjunud, et võrdleme end teiste riikidega ainult kasvava SKT või majandusvabaduse indeksi järgi, kus oleme kõrgel kohal, kuid need on vaid ühed numbrid,» ütleb Peep Mardiste. Kõikvõimalikke muid arve, eriti sellised kombineeritud indekseid on maailmas palju ja neidki tuleb arvestada, kinnitab ta.

Õnneliku planeedi indeksit arvutades mindi täiesti mööda majanduslikust võimsusest. Indeksi koostajad ise kritiseerivad väga palju SKTd ja isegi ÜRO inimarengu indeksit, mis kõik pööravat liiga palju tähelepanu majanduse olukorrale ega võta arvesse seda, kui palju kulutusi ühe või teise taseme saavutamiseks loodusressursside arvel tehakse.

Saareriikide eelised

Planeedi Maa õnnelikkuse indeksis said eelise saareriigid, mis on looduslikult sunnitud arvestama piiratud ressurssidega, samuti on kõrgetel kohtadel Ladina-Ameerika maad, kus eluiga on kõrge, inimesed hindavad oma elu üsna heaks ning loodusressursse ei kulutata kaugeltki nii palju kui Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Uuringu koostajad soovivad oma sõnul näidata, et inimesed suudavad elada pika ja õnneliku elu, kasutamata taastumatuid loodusressursse ülemäära. Näiteks elamata suurlinnas, sõitmata iga päev tööle autoga, kasutamata elektrikütet ja toitumata ühekordsetes plastikpakendites kiirsöögist.

Õnnetu planeet

• Õnneliku planeedi indeksi edetabel:

1. Vanuatu

2. Colombia

3. Costa Rica

4. Dominica

5. Panama

123. Soome

149. Leedu

160. Läti

172. Venemaa

173. Eesti

174. Ukraina

175. Kongo DV

176. Burundi

177. Svaasimaa

178. Zimbabwe

• Arvesse võeti riigi elanike oodatavat eluiga, nende rahulolu oma eluga (küsitluste põhjal) ja riigi ökoloogilist jalajälge

Allikas: nef