Tartu abilinnapea Anto Ili.

Nii näiteks on reformierakondlasest linnavoliniku Ardo Martini firmal Albatrek trahvikirves pea kohal rippumas Ida 5 ja Ida 7 kinnistu tähtajaks hoonestamata jätmise eest. Kummagi kinnistu eest 1,5 miljonit krooni.

Tähtaeg on tuleval kolmapäeval, ehitusluba on antud, kuid firma ei pidanud praegust kinnisvaraturu seisu arvestades arukaks ehitama hakata.

Sarnased seisud

Samasuguses olukorras on ka Vallikraavi Kinnisvara kinnistutega Ida 1 ja Ida 3. Sealgi tuleb tähtaeg kätte tänavu 1. oktoobril, kuid ehitamisega ei ole algust tehtud.

Kõik need Ida tänava krundid on linn müünud 2006. aasta juunis.

Veel poolteist miljonit krooni leppetrahvi on Vallikraavi Kinnisvara ootamas seoses Kalda tee 13 krundiga, mille hoonestustähtaeg on tule-

val teisipäeval, kuid firma taotleb linnalt alles detailplaneeringu meelepärasemaks muutmist.

Oktoobris 2010 on mõlemal firmal kätte jõudmas Ladva tänava kruntide 2 – Albatrek – ja 1 – Vallikraavi Kinnisvara – hoonestustähtaeg, kummalgi juhul on leppetrahv 1,5 miljonit.

Neli aastat armuaega

Fortuuna 6 krundi tähtajaks hoonestamisega kord juba kimpu jäänud ning seetõttu linnale 300 000 krooni leppetrahvi maksnud Albatrek, kellel tuleval nädalal tekiks kohutus tasuda veel 3 miljoni krooni jagu leppetrahve, samuti Vallikraavi Kinnisvara, kes peaks tuleval nädalal valmistuma 4,5 miljoni maksmiseks linnale, tegid aga taotluse nelja-aastaseks ajapikenduseks.

Tartu linnavalitsuse tingimuseks on seejuures, et leppetrahvi summat suurendatakse seejuures 1,8 miljoni kroonini kinnistu kohta ning seatakse kinnistuile 2,4 miljoni krooni suurune hüpoteek linna kasuks.

Lisatingimus on abilinnapea Anto Ili sõnul, et pikendamine on ühekordne ja kui ka uus tähtaeg möödas, nõuab linn trahvi sisse.

Ili sõnul andis linnavalitsus üldised põhimõtted, et tulevikus ka teisi hoonestustähtaja ületajaid koheldaks võrdsel printsiibil, iga firmaga tuleb leping teha eraldi ja firmadel on õigus linna tingimustest ka keelduda.

«Tähtaja pikendamise tingimused on karmid, aga õiglased,» ütles Ili.

Abilinnapea lisas, et nende leppetrahvide sätestamise eesmärk polnud linnakassat täita, vaid vältida kruntide igaks juhuks või spekuleerimiseks kokku ostmist.

Ettevõtjad rahul

Albatreki juhatuse liige Ardo Martin ütles linna otsuse kohta, et tuleb olla tänulik, et linnavalitsus vastu tuli, sest nelja-aastast pikendust taotles firma ise.

Ta märkis, et üllatus oli, et linnavalitsus leppetrahvi summat suurendada tahab, kuid loodetavasti ei tule seda kunagi maksta.

Martin sõnas, et ei näe siin vastutulekut linnavolinikule, vaid ettevõtjale. «Meil on ettevõtjasõbralik linnavalitsus,» ütles ta.

Vallikraavi Kinnisvara juhataja Indrek Rentel leidis, et jutt ei ole kinnisvaraärimeestele kingituse tegemisest, sest ka ettevõtjad tulevad omalt poolt linnale vastu, kui seavad linna kasuks hüpoteegi.

Seni polnud trahvisummad hüpoteegiga tagatud.

Indrek Rentelgi rõhus sellele, et leppetrahvide mõte oli saavutada kruntide hoonestamine, kõik ettevalmistused kuni ehitusloani on tehtud, kuid kinnisvaraturu olukord ei luba ehitada.

«Me oleme kasumit taotlev ettevõte, mitte heategevusorganisatsioon,» ütles kinnisvarafirma juhataja.