Pärast eelmise vallavanema Maie Nisu ametist lahkumist jäi lossi vahepeal hoogustunud restaureerimine mõnevõrra toppama. Valla uued juhid leidsid, et pole mõistlik matta palju raha ja energiat ühte lossi, sellal kui on kümneid teisigi kohti, millega tegelda.

Suhtekorraldajal Janek Mäggil on õigus, kui ta ütleb, et sellist lossi ei saa käsitleda äriprojektina. Küll aga on tegu Tartu maakonna ühe olulisima arhitektuurimälestisega, mille korrastamisele riik mitte üksnes ei või, vaid lausa peab õla alla panema.

Alatskivil on suurepärased võimalused saada Tartumaa turismikeskuseks number kaks Tartu linna järel. Selleks peavad vallajuhid teadvustama, et loss ei ole mitte pigem õnnetus kui õnn, vaid pigem õnn kui õnnetus.

Ning seejärel uue õhinaga tööle hakkama. Sihtasutus võiks korjata heategevate üritustega raha lossi restaureerimiseks. Vallaametnikud peaksid vorpima projekte, traavima mööda fonde ning käuksutama ministeeriumide uksi.

Alatskivi lossi projekti saab edendada üksnes raugematu entusiasmiga, mida jagus eelmisel vallavanemal Maie Nisul. Pelgalt kainest kalkulatsioonist ei piisa.

Seejuures ei maksaks teha illusioone haldjasettevõtjatest, kes teevad lossi korda ja asutavad sinna kultuurikeskuse. Lossiga viitsiksid nad parimal juhul hobikorras tegelda siis, kui see kuuluks neile. Aga lossi müük oleks lubamatu – seda kinnitab ka Alatskivi praegune vallavanem. Kurvad kogemused lossi eelmise rentnikuga näitavad ilmekalt, et lossi pikaajalisele rendile andmine on samuti riskantne.

Alatskivi loss on tasapisi elule tärganud ning praegu võib igaüks oma silmaga veenduda, et lagunemine on peatatud, katus remonditud, kommunikatsioonid vahetatud ja osa saalegi korrastatud.

Alatskivi vallal võiks olla lossi tarbeks arenguplaan, mis heidaks tunneli lõppu valgust. See tähendab, et lossi korrastamistööd paigutataks teatud järjestusse ning mõeldaks hoolega läbi, mida teha enne ja mida pärast.

Arenguplaan jagaks lossile kuluva aja- ja rahakoorma aastate peale ühtlasemalt ning sätiks paika, mis seal tulevikus ikkagi teha tahetakse.

Seni ei ole minu teada tegeldud lossi kõrvalhoonetega, mis on vaja lõplikust lagunemisest päästmiseks ruttu-ruttu konserveerida.

Sel sügisel olid piletid Alatskivi lossis antud Draama festivali etendustele viimseni välja müüdud. Just seesuguste sündmuste tarbeks ongi see loss justkui loodud.

Et avada Alatskivi lossis korralik restoran, ei ole vaja tervet hoonet välja rentida. Sellisesse toidukohta meelitaks inimesi suviti ainuüksi kaunis vaade terrassilt.

Alatskivi loss võiks hiilgavalt sobida väiksemate konverentside ja privaatsemate seminaride tarbeks kogu aasta. Lossimägedes on võimalus suusatada (vald võiks soetada rajamasinad) ning suvel võib end mäest otse alla järve veeretada.

See loss on õnn ja õnnetus, aga ka suur vastutus. Ja kui keegi teine ei taha vastutada, peab sellega toime tulema omanik ehk vald.