Niisuguse järelduse saab teha, kui kõrvutada bussijaamahoone projekti, mis on talletatud linnavalitsuse arhiivi, ja Tartu vaksali uue reisijatepaviljoni eskiisi, mis on linna arhitektuuri ja ehituse osakonna valduses.

Vaksalihoone eskiisilt saab välja lugeda, et perroonile avaneval uuel reisijatepaviljonil, neljast küljest seintega piiratud rajatisel, on ligi 86 ruutmeetrit põrandapinda, selle kõrval on lahtine ooteplatvorm, pindala ligi 96 ruutmeetrit. Paviljoni keldrikorrusel on veel pisut üle 126 ruutmeetri teenindusruume. Joonised on koostatud tänavu aprillis.

Nagu Rein Kilk ise tulevase vaksalikompleksi toimimisloogikat varem on kommenteerinud, tulevad vanasse vaksalisse söögikohad, kuhu võivad minna ka rongiootajad, kel aega vaja parajaks teha. Kes aga rongile kiirustamas, lähevad perroonile uue paviljoni kaudu.

Vanasse vaksalisse piletikassasid ei tule, või kui tulebki, siis on neil butafoorne tähendus.

Ka linnavalitsus on vaksali restaureerimise projektist välja lugenud, et vanasse hoonesse ei tule ootesaale, pakihoidu, piletimüüki ega muid otseselt raudtee ja reisijate teenindusega seotut. Reisijatepaviljoni eskiisidel on pealkirjaks aga Tartu uus planeeritav raudteejaam.

Projekt läks tagasi

Linnavalitsusest märgiti toimetuse käsutuses olevate jooniste kohta, et kõige paremini oskaks neid kommenteerida Rein Kilk ise, sest kaastekstidest ei selgu uue reisjatepaviljoni täpne funktsioonide jaotus.

Paraku ei saa siinkohal Kilgi vastuseid ära tuua, sest ta ei soovinud reedel vastata telefonitsi, palus küsimusi meiliga saata, ent lehe trükki saatmise ajaks polnud vastused veel päral.

Arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raid lausus, et läinud nädalal võttis Kilk vaksalit puudutava projekti tagasi, et teha sellesse muudatusi. Millised muudatused on plaanis, ka sellele jäi Kilgilt vastus saamata.

Mitu kuud linnavalitsuses marineerinud projektile jäi saamata Eesti Raudtee kooskõlastus. Eesti Raudteelt saabunud kirjas on viidatud mõningatele reisijate teenindamist puudutavatele müügilepingu punktidele, mille täitmine olevat kooskõlastuse saamise eelduseks.

Kuivõrd linn on seni jätnud ehitusloa väljastamata, pole Kilgi firmal olnud ka võimalust vaksalihoonet valmis saada septembri keskpaigaks. Selliseks tähtajaks pidi Kilk ettevõtja Olga Aasaviga sõlmitud lepingu kohaselt vaksali Aasavile rendile andma.

Läinud nädalal aga, nagu Rein Kilk lausus, ütles Aasav vaksalihoone rendilepingu üles. Aasavi enda kommentaar oli siiski, et tema huvi hoonet rendile võtta pole kuhugi kadunud. Ent läbirääkimisi on ta valmis alustama siis, kui hoone restaureerimine on lõppenud.

Linn ei toimi automaadina

Tartu linnapea Urmas Kruuse ütles, et linn annab vaksali projektile automaatselt ehitusloa, kui projekt on saanud Eesti Raudtee kooskõlastuse.

Siiski on Tartu linn suvel võtnud oluliselt jõulisema hoiaku. Kilgi firmale Pere AS juunis saadetud kirjas on öeldud, et lisaks Eesti Raudtee kooskõlastusele on tarvilik ka raudteeinspektsiooni heakskiit.

Kolmandaks eeldab aga linn ehitusloa väljastamise tingimusena, et Eesti Raudtee ja Kilgi firma Elikante vahel 2003. aastal sõlmitud müügilepingule sõlmitakse lisa, mis veenaks linna müügilepingus sätestatud tingimuste täitmises.

Anto Ili signeeritud kirjas lepib linn reisijate teenindamisega nii vanas vaksalis kui ehitatavas paviljonis. Linn annab ka paviljoni minimaalsed tingimused. See peaks olema ühekorruseline, kuni nelja meetri kõrgune ja umbes 430-ruutmeetrise ehitusalase pindalaga. Paviljonis peaksid olema piletikassad, lehekiosk, 20 istekohaga ootesaal, WCd ja pagasikapid.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder mainis, et linna kannustab tegutsema see, et olgugi vaksali remont lepingu järgi Elikante ja Eesti Raudtee asi, hakatakse hiljem aru pärima ikkagi Tartu linna käest.