Kakossikul on põieliiv ehk oksalaadid. Need on kristallid, mis tekivad pissi sisse. Inimesel on täpselt samamoodi. Oksalaadid on ääretult valusad, kui nad kuseteedes ringi liiguvad – need ju kribivad.

Mis tekitas hommikul väikeloomakliinikus Fik hullumaja?

Väljaspool järjekorda toodi mädaemakaga kass. Emakas oli nii habras, et rebenes lõikusel sulguri panemise ajal. Õnneks ei jooksnud mäda kõhuõõnde.

Millised on kõige jubedama vigastusega loomad, keda te olete ravinud?

Auto alla jäänud koerad, kellel on üle viiekümne protsendi nahka ära. Selle annab lõpuks üpris korralikult kokku õmmelda, aga see nõuab ääretult palju vaeva, sest tohutu suur haav on saastatud.

Mida te tunnete, kui näete raskesti vigastatud looma?

Alati mõtlen, kas teda on võimalik päästa või ei ole. Mõnikord on väga kahju, sest ei ole mõtet asjaga tegelda.

Paar-kolm nädalat tagasi oli üks noor hagijas Tartu lähedal rongi alla jäänud. Reisirong jäi peatuses seisma, koer läks vagunite alla nuhkima ja kui rattad hakkasid veerema, rebestasid need tema seljalihaseid, murdsid selgroo ja roideid. Väga jube oli. Ja midagi ei olnud enam teha.

Ja mida tunnete siis, kui olete saanud looma aidata?

Väga hea tunne on, ja rahulolu! Meenub üks kass, kellel oli õhupüssikuul selgroos. Ta oli halvatud ja teda ei juletud opereerida, sest kardeti, et midagi võib pahemaks minna. Me saime kuuli kätte ja kass jookseb praegu rõõmsalt ringi, kuigi käis vahepeal abi otsimas järgmise kuuliga – see oli tal jalas.

Miks teist sai loomaarst?

Kui olin laps, oli meil Tammelinnas pime naabrimutt, kes mürgitas ümberkaudseid loomi. Ta lihtsalt ei sallinud neid. Meie esimene koer suri, kui ma olin viiene, ja teine koer suri mul süles, kui ma olin seitsmeaastane – ja siis tahtsingi esimest korda loomaarstiks saada.

Kas teil praegu on mõni loom kodus?

On ikka, kolmteist ja pool aastat vana Reks, saksa lambakoera ja kolli ristand.

Kui loomasõbralik on teie enda ja Reksi arvates Tartu linn?

Suhteliselt ebasõbralik, sest klassikalisi loomaparke siin ei ole. Ei ole aiaga piiratud alasid, kus koerad saaksid koos peremeestega vabalt ringi joosta.

Soovida tuleb ka seda, et kõik koera- ja kassipidajad saaksid selgeks: enda järelt tuleb koristada. See aga eeldab linna poolt enamatesse kohtadesse kilekotikestega kastide panekut.

Millistelt loomadelt võiksid eeskuju võtta sportlased, näiteks jäähokimängijad?

Ründajal võiks olla gepardi kiirus. Kaitsja võiks olla nagu valvama pandud staffordi terjer, kes kedagi läbi ei lase. Jäähokis läheb vaja ka kassi paindlikkust ja osavust.

Hokisaidis estonianhockey.net on nädal tagasi kirja pandud, et aadressil www.bigdiamonds.ee on tegevust alustanud hokiklubi Big Diamonds veebileht. Viimase tekstist võib järeldada, et klubil on kolm omanikku: Heldur Sepma, Evald Kasesalu ja teie. Kas nii ongi?

Jah. Heldur on mu vana sõber, ta on ettevõtja, tegelenud kivisöe ja metsaga. Mõni aasta tagasi hakkasime koos arendama jäähokit. Evald on töötanud mitmes suures ettevõttes juhtivatel kohtadel.

Millised eesmärgid olete klubile seadnud?

Põhieesmärk on Eesti jäähoki arendamine, et see muutuks populaarsemaks ja et lisanduks noori mängijaid. Kui mina olin noor, mängisime talvel Tammekal kogu aeg hokit, praegu on neid eesti poisse, kes seda spordiala harrastavad, suhteliselt vähe.

Kuna meie klubis mängib 70 protsenti Eesti koondisest, siis on Big Diamonds nii tugev, et meil ei lubata ja me ei taha mängida Eesti meistrivõistlustel, kuna me võidaksime need küllalt suure tõenäosusega.

Sellepärast me mängimegi Balti Samsungi liigas, mis on aga sisuliselt Läti meistrivõistlused, ja seal on jäähoki Balti riikidest kõige rohkem arenenud. Meiega koos mängib kuus Läti meeskonda ja üks Leedust. Me tahame jõuda play-off´i mängudesse.

Kontrollmängude järel eelmisel nädalavahetusel arvasid Läti praeguse tippmeeskonna ASK Ogre omanikud ja peatreener, et väga suure tõenäosusega me kohtume nendega finaalis. Mängime kaasa ka kevadel Eesti karikavõistlustel.

Mis eristab Tartus registreeritud Big Diamondsit näiteks mitmeid kordi Eesti meistriks tulnud ja samuti Tartut oma kodulinnaks pidavast Välk 494-st?

Välk 494 poisid käivad tööl ja teevad treeninguid vabast ajast. Big Diamondsi mängijad on täielikult profid. Nad elavad klubi kulul hotellis ja saavad kolm korda päevas süüa, käivad iga päev kaks korda kahe tunni kaupa jääl, jõusaal peale selle. Niisugust meeskonda ei ole Eestis varem olnudki.

Veebisaidis on märgitud klubi esimese hooaja eelarveks 9,2 miljonit krooni. Kust tuleb klubile raha ja millal hakkab klubi omanikele sisse tooma?

Raha tuleb sponsoritelt, kellega paljudest on veel käsil läbirääkimised. Pool miljonit krooni oleme suunanud klubile oma kinnisvaratehingutest. Peasponsor on Balti Investeeringute Grupi Panga AS ehk BIG. Raha hakkab tulema ka piletimüügist.

Hea on, kui klubi hakkab sisse tooma kahe-kolme aasta pärast. Kõige tähtsam on siiski Eesti hoki arendamise missioon.

Mida näitavad senised Big Diamondsi mängud?

Senised kontrollmängud on hämmastanud kõiki hokiga kokku puutuvaid inimesi, sest oleme treeninud vaid kuu ja meil ei ole veel koosseis täielik.

Esimene mäng oli Eesti juunioride U20 koondisega kaks ja pool nädalat tagasi, mille me võitsime 20:2. Eelmisel nädalavahetusel oli kolmemänguline seeria Lätis. Viimane mäng oli Valmieras Venemaa kõrgliiga meeskonna Iževski Ižstaliga, kaotasime 2:3.

Mida te tundsite, kui Big Diamonds kaotas?

Ma olen väga tark inimene, sest olen osanud vaatamas käia ainult võidumänge. Kuna ma aga tean vastaseid, siis võin ütelda, et kaotused rõõmustasid. Kui me oleksime kõik mängud võitnud, võiks meeskonnal tekkida arengupeetus ja arvamus, et oleme juba kõigist üle.

Meeskonnas on praegu vaid kaks eesti eesnimega mängijat ning kõigest kahel on seos Tartuga – Oleg Puzanov ja Aleksandr Polozov on mänginud Tartu klubis Välk 494. Kuidas kommenteerite?

Eesti jäähoki on olnud viimastel aastakümnetel rohkem venelaste ala. Me tahame Big Diamondsiga anda ka eesti poistele võimaluse ennast jäähokis arendada.

Meil on ka võõrmängijaid. Teisipäeval sõidutasin treeningule Põhja-Ameerikast pärit Brandon Hanley ja mustanahalise väravavahi Ryan Bakshi.

Kui suureks peate tõenäosust, et Big Diamonds saab oma jääle libiseda osaliselt teile kuuluva osaühingu eestvõttel Tartus Raadile ehitatavas jäähallis eeloleval kevadel?

Tõenäosusega 95 protsenti mängime seal juba märtsis. Praeguseni on meeskond Narvas treeninud.

Kas pealtvaatajad võivad Raadi jäähalli minna ka koeraga?

Ma arvan, et koeral ei ole jäähokit kuigi huvitav vaadata. Jäähall on suhteliselt külm koht, seal on palju hirmutavat lärmi. Aga kui keegi tahab kindlasti koera kaasa võta, siis loomulikult leiame võimaluse.

CV

• Tarmo Tähnas on sündinud 4. juulil 1955 («Kogu nõukogude aja tähistasin ma USA aastapäeva, kuna 4. juuli on Ameerika Ühendriikide aastapäev.»).

• Lõpetanud Tartu 5. keskkooli 1974 ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1979 («Hakkasin Pärnu rajoonis Vahenurme kolhoosi peavetarstiks ja olin seal kümme aastat.»).

• Täiendanud ennast 1990 Helsingi ülikoolis.

• Tartus Mõisavahe tänavas paikneva väikeloomakliiniku Fik (www.fik.ee) omanik.

• Abikaasa Eha on Ülikooli apteegi juhataja, kolm poega ja tütar.

• Kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi aastast 1974 («EÜS oli siis väga põranda all, nõukogude ajal astus EÜSi Eestis ainult kuus või seitse inimest.»).

• On maadelnud ja mänginud jäähokit, mängib bridži.