| «Me oleme valmis kirjutama piirileppele alla igal ajal. Küsimus on Eesti valmisolekus kõneluste alustamiseks,» ütles Vene välisministeeriumi Euroopa büroo juht Pavel Kuznetsov agentuurile RIA Novosti. Kuznetsovi sõnul suudaksid Eesti ja Venemaa soovi korral küsimuse lahendada päevadega. «Me lähtume eeldusest, et uus piirileping ei sisalda mingeid poliitilisi takistusi,» märkis Kuznetsov, kelle sõnul pole Venemaa süü, et piirilepingut pole Eesti ja Lätiga veel sõlmitud. Ka piirilepingu kohta Lätiga lausus Kuznetsov, et Venemaa on valmis leppele alla kirjutama kohe pärast seda, kui Läti loobub Venemaale vastuvõetamatust viitest 1920. aasta rahule, mille kohaselt kuulub Abrene maakond ehk praegune Venemaa Põtalovo rajoon Lätile. Vene poliitikud ja ametnikud on varemgi kinnitanud, et Venemaa riigiduuma on valmis ratifitseerima Eesti-Vene piirilepingu juhul, kui Eesti parlament loobub leppele lisatud preambula nõuetest. Viimati tegi sel nädalal sarnase avalduse Venemaa riigiduuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatšov, kes ütles Eesti Päevalehele, et Venemaa on valmis tegema tavaliselt mõne kuu pikkuse protsessi puhul erandi ja ratifitseerimisotsuse vastu võtma paari päevaga. Enne tuleb aga Kossatšovi sõnul mõlema riigi esindajatel dokumendile veel kord alla kirjutada. Eesti ja Venemaa allkirjastasid piirilepped mullu 18. mail ja riigikogu ratifitseeris need sama aasta 20. juunil. President Arnold Rüütel kuulutas ratifitseerimisseaduse välja 22. juunil. Eelmise aasta 27. juunil teatas Venemaa, et võtab oma allkirja piirilepetelt tagasi, tuues ettekäändeks riigikogus ratifitseerimisseadusele lisatud preambula. Venemaa väitel annab preambula Eestile võimaluse esitada tulevikus Venemaale territoriaalseid pretentsioone. Eesti on need väited korduvalt tagasi lükanud. |
