4. juulil oli Võrtsjärve veetase Jõesuus seitse sentimeetrit mõõdulati nullist allpool, ent reedeks, 21. kuupäevaks oli järve veetase kukkunud seal juba -26 sentimeetri peale. Emajõega on sama lugu: 4. juulil ulatus veetase Atlantise vastas oleva mõõdulati 27 sentimeetrini, läinud reedel aga vaid 6 sentimeetrini. «Juuli alguses alanes vesi ikka väga kiiresti, kuuma tõttu oli aurustumine väga suur,» ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hüdroloogia osakonna Lõuna-Eesti regiooni peaspetsialist Ene Randpuu. «Nüüd on vee alanemine veidi aeglustunud. Emajõge aitas ka kuu alguse üks hoovihmapäev.» Vee alanemise aeglustumine tähendab, et näiteks 18. juulil oli Emajõe veetase seitse, 20. juulil kuus ja 21. juulil samuti kuus sentimeetrit üle nulli. Kümme aastat tagasi langes Võrtsjärve ja Emajõe veetase samuti väga kõvasti, kuid Emajõgi oli siis kõrgem. 1996. aasta 21. juulil ulatus Tartus jõe veetase 22 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. Võrtsjärve veetase oli aga tol päeval 37 sentimeetrit mõõdulati nullist allpool. Et jõgedes ja järvedes on veetase kõvasti langenud, on laevade ja väikelaevade liiklemine sisevetel seotud suure riskiga, hoiatas veeteede amet. Veeteede ameti väike- ja siseveelaevade osakonna Tartu piirkonna vaneminspektor Enn Soovik soovitas eriti ettevaatlik olla Emajõe ülemjooksul ehk Tartust Võrtsjärveni. «Ka Võrtsjärvel tuleb ette vaadata,» hoiatas ta. «Seal on palju kivivaresid, need peaksid juba veest välja paistma.» Suuremaid õnnetusi Sooviku sõnul Emajõel liiklemisel tänavu ette pole tulnud. |
