| Võetakse läbida seitse välisriiki ja 12 linna. Eesti laul kõlab Poolas saja meetri sügavusel, vana Wielicka kaevanduse soolakivist altari ees soolakivist kroonlühtrite all. Ja ülal pilvedes, Tatrate mäetipul. Otselindistus Leipzigi ringhäälingu kontserdisaalis. Tartu Akadeemilist Meeskoori ja tema soliste kuulavad sajad tuhanded raadiokuulajad üle Euroopa. Berliinis viiakse pärg Rudolf Tobiase hauale ja austatakse tema mälestust tema loodud lauluga, Saksa raadiojaama hiigelhoones lauldakse heliplaatidesse kümme eesti laulu. Koori dirigent ja esimees ning kaasa sõitvad ajakirjanikud käivad Eesti saatkonnas. Kontserdid Kopenhaageni lavadel ja ringhäälingus. Kontsert Oslo ülikooli aulas ja raadios. Stockholmi raudteejaam. Erivagunist väljujaid tervitavad Eesti ja Rootsi rahvuslippe hoidvad valgetes tudengiteklites lauluneiud. Kontserdile järgneb õhtueine, kus viibib ka Eesti saadik Heinrich Laretei koos abikaasaga. Kõik see käib Tartu Akadeemilise Meeskoori Kesk-Euroopa ja Põhjamaade kontserdireisi kohta, mis sai teoks 70 aastat tagasi, 1937. aasta kevadel. Tartu akadeemilised laulumehed viis tookord Euroopa-tuurile dirigent Richard Ritsing. Ta ise oli üliõpilaspõlves laulnud selle koori asutanud Juhan Simmi ja hiljem tema kohale asunud Leenart Neumani käe all. 1933. aastal sama koori ette tõustes võttis Ritsing midagi üle ka oma eelkäijatelt – Simmilt hoogu ja optimismi, Neumanilt laulja hääle paindlikkuse ning tooni puhtuse ja kauni kõla taotluse. Kõrge koorikultuuri püüdlus kasvatas laulumehi endidki. Koori seltskondlik õhkkond eeldas head käitumisoskust ja vastastikust viisakust. Selle pagasiga võiski Richard Ritsing oma koori Euroopasse viia, kommenteerib toonast kultuurisündmust Alo Ritsing. Muuseas, TAMi laulumatka on üksikasjalikult kirjeldatud ka 1937. aasta Postimehes. Poeg võtab koori üle 1963. aastast kuni tänaseni juhatab Tartu akadeemilisi laulumehi oma isalt koori üle võtnud Alo Ritsing. Uudishimu sunnib temalt küsima: kas Richard Ritsingu saavutus – kolmenädalane kultuurivisiit Euroopasse – on tänaseks ületatud? Ilmneb, et nii suures plaanis küll mitte. Teoks on saanud lühemaajalised laulumatkad Poola, Saksamaale, Bulgaariasse, Hollandisse, Soome, Austriasse, Iirimaale, Norrasse ja loomulikult oma naabrite juurde Lätti ja Leetu. Üle kahe nädala kestis matk Krimmi, ka Siberi linnadesse läks esimese Eesti koorina kontserte andma just TAM ja alles siis RAM. «2003. aastal sõitsime Ameerikasse, sinna oli isa kavandanud kontserdireisi juba 1939. aastal, kuid sõda tuli peale. Meie käisime Ameerika läänerannikul Eesti päevadel,» kommenteerib koori laulureise Alo Ritsing, sirvides oma isiklikku kroonikaraamatut. Sealt on tal tõesti palju huvitavaid laulumatku esile tõsta. Kuld ja hõbe Tundub, et kõige rohkem läheb Alo Ritsingule kui oma koori arendajale korda Eestis ja rahvusvahelistel konkurssidel-festivalidel saavutatu. «Võistlustulemused näitavad, kas ma võin nii väärika nime ja ajalooga koori ees jätkata, kas mu tööl on ikka tulemust,» arutleb Alo Ritsing. Ta tunnistab, et kooril on olnud üsna tagasihoidlikke aegu. Näiteks 1970ndad aastad. Siis võeti ülikooli astunud noored mehed kohe sõjaväkke ja meeskooris oli noorte värskete häälte puudumine kõrvaga tunda. Kümnendi lõpust algas aga tõus. 1982. aastal oli kooris juba 106 meest. Tulid konkursside ja võistulaulmiste võidud. 1987. aastal saabus TAM Bulgaariast Varna rahvusvaheliselt koorifestivalilt esikoha ja kuldmedaliga. 1988. aastal lauldi konkurssidel välja koguni kolm esikohta. 1996. aastal toodi hõbediplom Itaaliast, rahvusvaheliselt konkursilt Riva del Gardas. Muidugi on meeldiv võõrsilt medaliga koju tulla, olles tõendanud ˛üriile siinse väikese rahva tublidust. Argipäev Eestimaal, oma kodulinnas, oma ülikoolis nõuab paljude akadeemiliste põlvkondade muusikaarmastuse ja enesest lugupidava eluhoiakuga saavutatud staatuse hoidmine koorilt iganädalast tööd ja vormi hoidmist. Kunstiliselt usaldusväärset Tartu Akadeemilist Meeskoori palutakse tihti riigile, linnale või ülikoolile oluliste sündmuste tähendusrikkust meestelauluga rõhutama, õhkkonda pidulikuks kaunistama. TAMi 95. sünnipäeva eel meie üldlaulupidude ja ka üliõpilaslaulupidude Gaudeamus kunstilise juhi Alo Ritsinguga vesteldes tajungi tema vastutust koori vormisoleku eest just siin ja praegu. Viie aasta pärast, 2012, täitub Tartu Akadeemilisel Meeskooril terve sajand laulukultuuri arendamist. Alo Ritsing muheleb: «Võtsin minagi peaminister Ansipi eeskujul endale eduülesande: koori 100. aastapäevaks 100 meest koori!» |
