Sellist eesmärki silmas pidades on Tinter-Projekt mullu sügisest saadik joonestanud Tartu lõunaümbersõidutee eelprojekti, kaaludes seejuures väga mitmeid lahendusi, mis neil päevil avalikkuse ette tuuakse ja mida lähiajal eksperdid kõikvõimalike nurkade alt arvustama ja välistama hakkavad. Optimistide meelest peaks teeprojekt 2008. augustis valmis olema ja aasta lõpus ehituski algama. Pessimistid võivad siinkohal lugemise katki jätta.Säästuvariant ja teised Tinter-Projekti projekteerija Meelis Kleinson on ilmselt realist, kui alustab tutvustamist säästuvariandist, mille koondnimetus on olnud «Null pluss» ja mida viimasel ajal nimetatakse variandiks A. Selle miinimumvariandi puhul saaks maantee Tartu piires kaks pluss kaks sõidurada, kuid liiklusintensiivsust aluseks võttes jääksid Ilmatsalu ring ja Viljandi ring ka edaspidi ühetasandiliseks ringristmikuks. Kahetasandilised oleksid Riia ristmik ja liiklussõlm, mis Petseri raudtee alt ühendab Tallinna–Luhamaa maantee linnas oleva Ringteega. «Maanteeamet ütles eile, et olge head, pange sellele ristmikule nimi,» naljatas Kleinson. «Postimaja ehitatakse sinna, ristime äkki postimaja ristmikuks?» Igal juhul võtab see liiklussõlm enda alla väga suure ala. Kõige parem variant, mille poole projekteerijate meelest tuleks pürgida, kuid mis ilmselt ei saa teoks – muretseb näiteks Tinter-Projekti juhatuse liige Vello Sova –, on teha kõik Tallinna–Luhamaa teega ristumised kahetasandilised. Muret põhjendab Sova sellega, et kahetasandilised ristumised on kindlasti kallimad ja tasuvusarvutused ei pruugi neid toetada. Ühelt poolt lüüakse kokku ehitamise ja muud kulud, teiselt poolt tulud: kui palju kiirus kasvab, kui palju vähem on avariisid, liikluse sujuvuse paranemine jne. Ka kahetasandiliste ristumiste puhul on projekteerijad pakkunud kaks varianti. Ühel juhul läheks maantee ristmikel süvendisse, teisel juhul ületataks ristmikke viaduktil. Oma eelised on mõlemal lahendusel. Odavam on teha sillalahendust, kuid kaaluda tuleb ka keskkonnamõjusid ja arvestada, et tee läbib elamupiirkondi. Keskkonna aspektist on süvendis tee parem, näiteks müra peegeldub üles. Viaduktide puhul müra hajub ja järelikult tuleb mõelda müratõketele. Samas on süvendis tee ka visuaalselt parem, leiab Sova. Torud-juhtmed risti-rästi Kleinson märgib, et süvendivariant on ka seepärast keerukam, et linn on otsaga teisel pool maanteed, sestap on teealune kommunikatsioone punnis täis – sooja- ja gaasitorustikud, vesi, kanalisatsioon ja mis kõik veel – ja neid tuleb hakata ümber tõstma. Sillavariandi puhul võivad maa-alused kommunikatsioonid suuresti paika jääda. Kahetasandiliste ristmikega on aga transiitliiklusel võimalus linnast joonelt läbi sõita. Küll mitte 90-kilomeetrise tunnikiirusega, vaid 70 kilomeetrit tunnis. Sellise arvestusega projekti joonestatakse, sest nii on tellitud. Suurema maksimumkiiruse puhul tuleks mahasõitudel rajada pikemad aeglustus- ja kiirendusrajad. Aga tartlastel ei maksa seepärast kurvastada, sest Ülenurme all on ilmselt tulevikuski fooriristmik ja lennujaama tee otsa võib tulla ringtee. Projekteerijate ees on teetrass Uhtini, kuid liiklussagedust aluseks võttes kaldutakse seal üks pluss üks variandi poole. Eri tasandil ristmikke ei veaks tasuvusarvutused välja. Maaprobleemid Sova toob esile, et Lõunakeskuse ja Viljandi ringi juures on teeuuendust vaevamas tõsised maaprobleemid: teekoridor on kitsas, sest elamud on teealale väga lähedal. Üks hoone jääb suisa teekrundile. On kaalutud ka majade, sealhulgas Viljandi ringil oleva korruselamu äraostmist. Kardetavasti kujuneb see keeruliseks, kuid plaanis on majarahvalt seisukohta küsida. Häda on selles, et kuigi põhitee nihutatakse seal üksjagu linna poole, ei jää ometigi võimalust elamule mõistlikku müratõket rajada. Tee kavandamise käigus on ühtekokku tulnud läbi rääkida 600 maaomanikuga. Ruumikitsikus ilmneb ka kergliiklusteede kavandamisel. Kindlasti tulevad need kogu tee ulatuses, seejuures on plaanitud ristumine transiitmaanteega samuti eri tasandeil (silla või tunneliga), kuid kõikjal ei plaanita kergliiklusteed mõlemale maanteepoolele. Oluline siinjuures on, et mõlemale poole maanteed tulevad veel ka juurdepääsuteed või maanteemeeste keeles kogujateed. Eri tasandil ristmike vahelistel teelõikudel peale- ja mahasõite maanteele plaanitud ei ole. Näiteks Lõunakeskuse juurest maanteele sõita ei saa, tuleb minna kas Riia ringi või hoopis Viljandi maantee kaudu. Avalikustamise eel Sel nädalal on Kleinsoni teada plaanis kõik lahendusvariandid avalikult välja panna. Maikuus jõuab senine töö ekspertidele kaalumiseks. Seejuures pidas Kleinson tõenäoliseks, et käiku võib minna ühetasandilisi ristmikke, aga ka süvendiga ristumine ja Aardla risti puhul viaduktiga ristmik, argumendiks juba rajatavad kergliiklustunnelid ja põhjavee kõrge tase. Laias laastus on ehituse hinnaks praegu kokku löödud kuni poolteist miljardit krooni.
> Loe edasi |
