Mõju vähendavad aga räämas, remonti vajavad näituseruumid. Külastajaid on tasapisi juurde tulnud, kuid käijad on põhiosas üks kindel seltskond. Mõlema Külli, nii Aleksandersoni kui ka Hanseni arvates aitaks Tartu kunsti näitamisel ja vaatamisel suure sammu edasi astuda linnagalerii loomine. Siis oleks võimalik eksponeerida muu hulgas tänapäevaseid suuri ja atraktiivseid kunstiprojekte. «Omavalitsuse eelarves olev linnagalerii aitaks ehk kaotada ka personalimured,» märkis Aleksanderson. «Hästitoimival galeriil peaks olema personal – lisaks galeristile tehnikud ja ideaaljuhul ka projektijuht, kes tegeleb vaid ma-jandusküsimustega. Senise kehva rahalise seisu juures oleme saanud harva kasutada ka võimekate kuraatorite palkamist.» Viimaste kavade kohaselt hakkab Tartu linnagalerii tegutsema linnaraamatukogu uue hoonega ühise katuse all, tõenäoliselt senise vana kaubamaja taga, seal, kus praegu autod pargivad. Näide Võrust Mitme kultuurilise huvialaga inimeste kooskäimine tuleb kasuks kõikidele asjaosalistele. Üks sellekohane näide toimib Võrus. Nimelt tegutseb Võru kultuurimajas Kannel linnagalerii, kus juba kaks nädalat töötab täiskohaga Katrin Ruus, kes on seal üksiknäitusi kureerinud juba sügisest. Vaatajad, kes muidu galeriisse ehk ei satu, aga käivad teatris, kinos ja kontserdil, näevad nii ka näitusi, selgitas Ruus galerii asukohta põhjendades. Võru linnavalitsusel ei ole kahju oma elanikele kunsti näitamiseks välja käia 50 000 krooni aastas. Alates möödunud reedest näevad võrulased oma linnagaleriis tartlanna Piret Veski maaliloomingut.
|