Christine Leonie Ngadeu Njomou ja Leslie Emeh Njume meelest on ilm õlgu väristama panevalt jahe ka siis, kui kraadiklaas näitab +15. Nende Kesk-Aafrika kodumaa Kameruni suvesoe püsib tavaliselt + 35 kraadi lähedal, aga võib tõusta ka + 50-ni.

Aafriklaste ettekannete põhiteema Eestis – kliima soojenemine – ei näi neid ennast põhjamaal aga sugugi toetavat.

Maailma hädad

Leslie ja Christine on koos sakslanna Simone Lepperi ja Tartu geograafiatudengi Mari Nugaga keskkonnamuutuste pärast muretsevad vabatahtlikud, kes kuni aprilli lõpuni töötavad Tartus, aga tutvuvad ka muu Eestiga.

Tänu eksootilisele välimusele ja suhtlemisvalmidusele on neist igal pool kõige suurema tähelepanu all just kame-runlased.

«Meie õpilased käisid neil suisa kannul, küsisid autogramme ja vahetasid kontaktandmeid,» rääkis Kivilinna gümnaasiumi keemiaõpetaja Helgi Muoni.

Lisaks keskkonnaklubi Scarabaeus 10. aastapäeva konverentsil esinemisele matkasid vabatahtlikud koos Kivilinna õpilastega Emajõe Suursoo loodusradadel, Emumäel ja Äntu järvel.

«Leslie oli see, kes uuris palja peoga põdrapabulaid ja žongleeris pika latiga Äntu jääl,» oli õpetaja šokolaadivärvi külalistest vaimustataud.

Koolide keskkonnaprogramm Globe ühendab 96 riigi õpilasi kõikjalt maailmast, sealhulgas 37 Eesti kooli noori.

Programmis pannakse suurt rõhku maailma ähvardavatest hädadest hoiatamisele, aga ka kultuuride erinevuste tundmaõppimisele.

Eestis on grupp külastanud lisaks Tartu Kivilinna gümnaasiumile Viljandimaa Suure-Jaani gümnaasiumi. Sel nädalal sõidetakse Kääpa põhikooli.

Kiirustavad aeglaselt

Just Kesk-Aafrikast pärit kamerunlased on ka need, kes oma kodumaast kõneldes saavad tuua kõige värvikamaid näiteid kliima soojenemise, erosiooni, happevihmade ja selle kohta, kuidas tsivilisatsiooni võib ähvardama hakata üha peale tungiv kõrb.

Keskkonnaprogrammi vabatahtlike liikumist siin organiseerib Eesti Globe'i vilistlaste organisatsiooni koordinaator Martin Pentson, kes põrkab kultuuride erinevustega kokku vaat et iga päev, tavaliselt aga iga kord enne järgmist väljasõitu.

«Sakslanna on kohal punktuaalselt, hiljaks jäävad aafriklased,» nendib ta. «Aga nad on nii väärikad ja nii rahulikud, et isegi hiljaksjäämine ei pane neid kiirustama.»

Arvamus

Martin Pentson , Koordinaator:

Meie vabatahtlike rühma mustanahalised liikmed on olnud igal pool, eriti just väikestes kohtades tähelepanu keskpunktis. Julgelt tullakse ligi ja küsitakse, kes ja mis.

Praeguse Globe'i-programmi noortevahetusega on seotud ka maailmahariduse projekt GLEN ja Saksa organisatsioon ASA. Nende kõigi eesmärk on edendada solidaarset, õiglast ja säästlikku maailmakäsitust.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5