Tartu Waldorfgümnaasiumi muusikaõpetaja Külli Ehastu oli nõus levinud stampsuhtumistele vastulauseid ütlema. Päriselus on tal analoogseid vestlusi olnud küll ja küll.
Tartu Waldorfgümnaasiumis õpib palju lapsi.
Pildil Rebecca Carlotta Zobel. Foto: Margus Ansu
«Ma olen alati nõus olnud selgitusi jagama, kui märkan, et inimene tõesti tahab waldorfpedagoogikast midagi teada ja kuulda,» ütleb ta.
Külli Ehastu töötab Tartu Waldorfgümnaasiumis 1996. aastast alates. Tema esimene laps alustas läinud sügisel kooliteed waldorfkoolis.
Väide: «Waldorfkoolis on vabakasvatus – teevad, mis ise tahavad!»
Vastulause: «Mida suurem on kollektiiv, seda kindlamad peavad olema reeglid. Väikses klassis on õpetajal võimalus olla paindlikum, mis ei tähenda, et reeglid puuduvad.»
Väide: «Waldorfkooli õpilased õpivad lugema ja kirjutama tunduvalt hiljem!»
Vastulause: «Kui see nii on, siis on lootust, et nad ka lõpetavad raamatute lugemise tunduvalt hiljem. Pealesunnitud tegevus võib üsna ruttu vastumeelseks muutuda.»
Väide: «Waldorfkooli õpilaste faktiteadmised on nõrgad!»
Vastulause: «Oluline pole katelt täita, vaid tungalt läita.»
Väide: «Waldorfkoolis ei panda hindeid, miks nad üldse õpivad?»
Vastulause: «Äkki see tõesti huvitab neid?»
Väide: «Waldorfkoolis ainult kootakse, vaadatakse küünlaleeki ja mängitakse flööti!»
Vastulause: «On alusetu arvata, et haritud, oma lastest hoolivad vanemad valivad teadlikult halva kooli ning soovivad selle eest ka maksta.»
Väide: «Waldorfkoolist ei pääse ülikooli!»
Vastulause: «Need jutud algasid, kui polnud lõpetanud veel põhikooli esimene lendki. Waldorfgümnaasiumi on lõpetanud kuus lendu noori. Elu on näidanud, et kõrgkooli on pääsenud neist 53,5 protsenti.»