Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapp kahtleb, kas Emajõe veetase pole jõudnud mõnes kohas juba viimase saja aasta rekordi lähedale. Veevärgi palvel jõe veetaset mõõtnud geodeesiafirma leidis, et jõe kõrgus erineb linna eri otstes päris palju.
Emajõe veetase erineb Tartu linna piires 50 cm
14. aprill 2010, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kapi selgitusel tekkisid kahtlused veetaseme erinevusest linna põhja- ja lõunapoolsema tipu vahel reedel, mil veevärk pidas üleujutuse vastu võitlemiseks nõu Tartu vangla esindajatega. Geodeesiafirma esmaspäevaste mõõtmistulemuste järgi erineb jõe veetase linna piirides 50 sentimeetrit. Atlantise juures ja Supilinnas on veepinna kõrguste vahe 14 sentimeetrit.
Aktsiaselts K&H määras esmaspäeval jõe kõrguseks kesklinnas 32,84 meetrit merepinnast. Kalevipoja kuju juures oli näit 32,90, Kroonuaia silla juures 32,95 ning Oa tänava äärse tiigi kõrval aga 32,98 meetrit. Suhteliselt suur (5 cm) on kõrguste vahe üleval ja allpool Vabadussilda.
Nii suurt veetaseme erinevust kesklinna ja Supilinna vahel pidas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloog Ene Randpuu pisut uskumatuks, kuid ta möönis, et Supilinna kaldaid on 1956. aastaga võrreldes tõstetud ning ülevalt poolt üle luhtade lainetav jõgi peab end Tartus kitsamate kallaste vahele mahutama.
Vabaujula otsas on tõepoolest väike paisuvallikene, ent praeguse veeseisuga ei tohiks jõe veetase Randpuu hinnangul Kvissentali ja kesklinna vahel ületada 16 sentimeetrit.
Randpuu lisas, et sajandi rekordtaseme mõõtmise ajal 1956. aastal asus mõõdulatt küll Kvissentalis, kuid toonased andmed on võrreldud ja teisendatud praeguse mõõdulati kõrguse järgi. Kuna Atlantise juures näitas mõõdulatt täna varahommikul 329,2 sentimeetrit üle kokkuleppelise nullpunkti ehk 32,9 meetrit merepinnast, on kesklinnas 1956. aasta rekordist puudu veel ligikaudu 15 sentimeetrit.
Hüdroloog lisas, et jõe veetase peaks praeguseks olema jõudnud oma haripunkti lähedale. «Mõne sentimeetri haaval võib vesi veel tõusta, kuid võib mõnel päeval juba ka langeda.»