Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sool ohustab auto tervist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Et värvi kuiva nühkimisega mitte kriipida, tuleb auto kõigepealt survepesuriga üle lasta ja seejärel hakata talvesoola maha pesema, näitas pesulaketi Autoga Vanni omanik Marko Luhamaa. | FOTO: Andres Ehrenpreis

Praegu, kui on läbi saamas talvine teede soolatamise aeg, tasub auto talveplögast puhtaks pesta ka neil autoomanikel, kes tavaliselt usinasti pesulas ei käi.


Kui autokere on silmini koos teedele libedusetõrjeks puistatud soolaga, krõmpsutab rooste ennast metallist läbi erilise isuga.

Ülikooli keemiainstituudi direktor ja füüsikalise keemia professor Enn Lust selgitas, et korrosiooniprotsess, mida raua puhul rahvakeeles lihtsalt roostetamiseks kutsutakse, toimib eriti kiiresti siis, kui auto peal on söögisoola sisaldav vesi. Sellepärast, et soola- ehk kloriidioonid teevad roostetamise kiiremaks.

Samuti kiireneb korrosioon temperatuuri tõustes: suurte külmadega on protsess aeglane, ilmade soojenedes käib see mitu korda nobedamalt, rääkis ta.

Pessu kord nädalas


Tartu linnavalitsuse puhastus- ja haljastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg ütles, et viimased korrad, millal on vaja öökülmade tõttu teedele soola panna, on sel aastal arvatavasti aprilli teises pooles. Seega tasub praegu auto sooladest puhastamisele mõelda.

Tartu kutsehariduskeskuse autode osakonna juhataja Ülo Ramp sõnas, et ka terve värvikiht ei pruugi alati metalli kaitsta.

Mikroskoobi all näeb värvis palju pisikesi pragusid, mis palja silmaga ei paista. Kui pragudesse satuvad sool ja muud ained, hakkavad need värvikihi all ja vahel tekitama keemilisi reaktsioone, mis võivad metalli kahjustada.

Värvi kahjustab ja kriibib ka näiteks tolmu kuiva lapiga maha pühkimine, rääkis Ramp.

Et värvkate agressiivses ja soolade tekitatud happelises keskkonnas kahjustada ei saaks, soovitas Ramp autot vähemalt kaks korda aastas, sügisel ja kevadel, vahatada.

Pesus võiks neljarattaline sõber tema sõnul käia isegi kord nädalas. «Nagu meie käime õhtul ja hommikul duši all,» võrdles ta.

Kuigi sõiduki põhja alla keegi kuigi tihti ei vaata, võiks Rambi sõnul autot pesta ka altpoolt kord kuus või vähemalt alati enne remonti või hooldusesse minekut, sest ka seal võib metalli kaitsev kiht kahjustatud saada.

Rooste värvi peal


Amserv Tähe järelteeninduse juhi Mäido Villemsi sõnul tulevad mõnikord teenindusse uute autode murelikud omanikud, kes on sõidukil märganud väikseid roostetäppe.

Alati ei ole neil vaja muretseda sõiduki kere roostetamise pärast. Enamasti on põhjus hoopis auto värvkatte külge kleepunud pisikestes metallosakestes, mis meie talvistes oludes juba lühikese ajaga korraliku  roostetäpina silma torkavad. Siin aitab korralik autopesu.

Pesulaketi Autoga Vanni omanik Marko Luhamaa ütles, et tavaline kiire pesu ei pruugi sõidukit sugugi täiesti puhtaks teha.

Näiteks jäävad eemaldamata eespool mainitud pisikesed metallitükid ja pigiplekid ning nii saab ka sool autot edasi kahjustada. Selle vastu aitab auto eelnev korralik leotamine ja spetsiaalsete puhastusainete kasutamine, ütles ta.

Mäido Villems lisas, et kuigi poriste ilmadega arvatakse, et autopesul pole mõtet, sest niikuinii on sõiduriist kohe jälle sopane, tasuks eriti teede soolatamise perioodil hoopis hoolikamalt pesulat külastada. Siis ei saa kloriidid nii palju autokeret kahjustada.

Libedusetõrje tänavatel
• 2209,7 tonni soola, 918,1 tonni liiva, 69,1 tonni killustikku.
• Mullu 5. novembril soolatati sel talvel tänavaid esimest korda.
• Mullu 8. aprillil soolatati eelmisel kevadel tänavaid viimast korda.
• Tänavu võib arvata, et viimane soolatamiskord jääb aprilli teise poolde.

Tagasi üles