Noore naisautojuhi esimene eksamisõit sai Tartu servas pärast tiiru Viljandi ringil kiire lõpu, nüüd on tema suguselts pead vaevanud, kas mitte alusetult ja eksamineerijatele suurema sissetuleku teenimiseks.
Sõidueksamil põrumine jahmatas noort juhti
5. aprill 2010, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Monika Pärnamets oli sel 10. märtsi hommikul sõitnud läbi juba Aardla ja Riia ringi. Viljandi ringil andis eksamineerija esmalt korralduse Tallinna poole pöörata, mõtles aga ümber ja lasi enne pööramist täisringi teha. Siis ütles, et sõidame kõrvale. Sellega oli eksam lõppenud.
«Läks halvasti,» ütleb Pärnamets tagantjärele. Aga mis täpselt, ei tea ta siiani. Ainus, mis talle öeldi, oli see, et ta oli ringil sõitnud liiga keskel. Ta ise oleks ehk veel eksamitulemusega leppinud, sest kaheksa päeva hiljem sai sõidueksam sooritatud ja juhiluba tehtud. Aga meesperele ei andnud esimese eksami tulemus rahu.
Kahtlus poeb hinge
«Sest ohtlikku olukorda ju ei tekkinud,» põhjendab Pärnamets.
Siitmaalt läkski lugu suguseltsile põnevaks. Kaasa Priit Pärnamets käis Viljandi ringi uurimas ja veendus, et ei ole seal ühtki teekattejoonist, mis lubaks aimata mitut sõidurada, ega ole ka ühtki märki, mis sellisele võimalusele viitaks. Lumi oli veel sulamata, tee võrdlemisi kitsas. Lugu läks üha müstilisemaks.
Priit Pärnamets uuris ka ARKi (nüüd maanteeameti liiklusregistri büroo) kodulehekülge, kus on kirjas tõsised vead, mille korral loetakse sõidueksam kohe mittesooritatuks. Ükski ei sobinud Monika Pärnametsa kirjeldusega vahejuhtumist. Kirjalikult ei olnud põhjust teatavaks tehtud, jäigi vaid nuputada.
Teada on, et kõik eksamisõidud salvestatakse, kuid selgus, et salvestist vaadata ei olegi Tartus võimalik, sest pole vajalikku tehnikat. Priit Pärnamets imestab, milleks see salvestamine siis üldse.
Ta imestab ka selle üle, et kui Monika Pärnametsa eksamisõidul ohtlikku olukorda ei tekkinud, miks sõideti vaid kümme minutit ettenähtud 45 minuti asemel.
Kui oskused olid eksamineerija arvates veel lünklikud, võinuks sõitu jätkata, et valmistuda korduseksamiks. Sõidueksami hind oli 600 krooni. Priit Pärnamets küsib, kellele jäi siis kulutamata kütus.
«Minule on meelde jäänud lehepealkiri, et ARK teenib eksamil läbikukutamisega raha,» ütleb ta.
Nüüdseks on Monika Pärnamets ametlikult avalduse sisse andnud, et teada saada, mis ikkagi esimesel sõidul valesti oli, ja kui polnud midagi, siis saada tagasi põhjendamatu korduseksami tasu.
Lõuna regionaalse maanteeameti direktori asetäitja liiklusohutuse ja liiklusregistri alal Raimo Ronimois ütleb oma vastuses, et kolmandatele isikutele ei ole õigust eksamil toimunut kommenteerida, kuid et Pärnamets on vaide esitanud. Vaietega ei tegele aga liiklusregistri bürood (endine ARK), vaid maanteeameti eksamiosakond. Ronimoisi vastusest selgub, et maanteeameti peadirektor annab õiguse sõidueksami salvestisi vaadata töötajale, kelle kompetentsi see kuulub. Segaseks jääb aga, kas neid võiks näha ka eksamineeritu ja tema lähedased.
Eksamineerija voli
Ronimois ei pidanud kuidagi tavatuks eksamisõidu kiiret lõpetamist.
«Eksami lõpetamise koha ja aja otsustab eksamineerija,» seletab ta.«Eksam lõpetatakse pärast selle sooritatuks lugemist või avariiohtliku vea tegemist. Mõningatel juhtudel on vaja eksam lõpetada eksamineeritava psüühilise seisundi (ärritumine, vaidlemine) või juhtimisseadmete ebapiisava kasutamisoskuse tõttu. Kui eksamineerija on turvakaalutlustel sellise otsuse langetanud, siis vaidlustamisele see ei kuulu.»
Ronimois jätkab, et vaidega on eksamineerija otsust võimalik kahtluse alla seada, kuid salvestiselt ei ole eksamineeritava emotsionaalset seisundit võimalik tuvastada ja seetõttu usaldatakse eksamineerijate otsuseid.
Monika Pärnamets ei mäleta oma eksamisõidust mingit vaidlust ega ärritumist.
Ronimois osutas veel, et statistika järgi sooritavad sõidueksami esimesel korral 60–65 protsenti eksamineeritavatest. Ülejäänud saavad eksami käigus konsultatsiooni, mida tuleb veel juurde õppida või milliseid vigu liikluses vältida.
Ta tõrjub aga süüdistuse eksamil läbikukutamistega rahateenimisest.
«Liiklusregistri eksamineerijad on oma otsustes vabad. Eesmärk ei ole rahateenimine, vaid selle tagamine, et liikluses osaleksid ainult need, kes ei ole seal endale ega teistele ohtlikud,» seletab ta.
Kuhu on koer maetud
Ekspert Raimo Ronimois selgitab liikluskorda Viljandi ringil:
Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata.
Ringristmik on ka ristmik.
Sõidutee all mõistetakse liiklusseaduse järgi sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Sõidutee äärt näitab vastav teekattemärgistus; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi.
Liikluseeskirja § 97 järgi peab juht enne pööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale.
Nüüd sellest, mille vastu eksitakse ringristmikel, sealhulgas Viljandi ringil: ring ei ole jaotatud vastavate liiklusmärkide ega teekattemärgistustega sõiduradadeks. Küll aga mahub ringil Lõunakeskuse-Tallinna suunal liiklema vähemalt kaks sõidukite rida. Kui eessõitev juht ei järgi § 97 nõuet ja sõidab ringi seest, siis ta sõidab ringilt välja suundudes ette liiklusseadust korrektselt järgivale taga sõitvale sõidukile.
Et kõigest paremat pilti saada, võiks ringristmikku mõttes vaadelda kui sirgeks tõmmatud ühesuunalist sõidueesõigusega teed, millele suubuvad paremalt üksteise järel teised teed. Kui nüüd sellel teel mahub sõitma kaks autode rida, siis ei hakka ju keegi vasakult servast parempööret sooritama.