Sudaani arst ootab oma riigis uusi patsiente

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sudaani pealinnas Hartumis töötav Emad Mustafa on Tartu Ülikooli Kliinikumis veedetud ajaga rahul. Oma telefonist näitab ta pilte naisest ja kahest lapsest, kelle juurde ta juba täna naaseb.
Sudaani pealinnas Hartumis töötav Emad Mustafa on Tartu Ülikooli Kliinikumis veedetud ajaga rahul. Oma telefonist näitab ta pilte naisest ja kahest lapsest, kelle juurde ta juba täna naaseb. Foto: Andres Ehrenpreis

Kirurg Emad Mustafa viibis sel nädalal Tartu Üli­­kooli Kliinikumis praktikal, assisteerides kümmekonda liigesevahetuse operatsiooni ning hoolega tähele pannes, milliseid nippe kirurgid kasutavad.


Emad Mustafal (44) on Sudaani pealinnas Hartumis väike erakliinik, kus ravitakse sise- ja lastehaigusi ning tehakse ortopeedilisi operatsioone.



«Ortopeediliste operatsioonide alal on meil kogemus väike – umbes viis aastat,» ütles ta. «Rikkad inimesed sõidavad niisugust abi vajades tavaliselt riigist välja. Aga kui asjad edenevad, siis see ei pea ju niimoodi jääma.»


Sudaanis ei ole riiklikku tervisekindlustust, on vaid erakindlustus.



Liigesevahetusoperatsioonid on väga kallid ja seepärast ei võeta neid ka sageli ette. Kirurg vajab aga praktikat.



Saksa firma ühendas


Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediaosakonnal on koolituslitsents, mille taga on koostöö nimeka Saksa ortopeediafirmaga W. Link. Et sama firma laiendab parasjagu oma turgu Aafrikasse, siis soovitasid sakslased Sudaani pealinnas töötavale Mustafale praktika saamiseks üht head ortopeediaosakonda, mis asub Tartus.



«Ta on siin nelja päevaga saanud näha üle kümne liigesevahetusoperatsiooni ja mitme kirurgi tööd,» ütles traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku juhataja Aare Märtson. «Kirurgi osavus pole ju midagi muud kui teatud trikid ja nipid, mida raamatust ei õpi. Just kõrval seistes ja küsides õpib kõige paremini.»



Emad Mustafa on oma ortopeedikätt treeninud Saksamaal ning on seal neljal korral ka ise opereerinud. Märtsoni sõnul on niisugune õpilane kõige parem õpilane, kel endal on juba küsimusi.



Mustafa muljed Tartust on eranditult head. «Teie inimesed on väga lahked ja  arstid on targad,» ei jää tal kiidusõnadest puudu. «Olen siin väga õnnelik ja tahaksin tagasi tulla suvel, kui kõik on roheline.»



Emad Mustafa on aastaid õppinud ja töötanud ka Ukrainas. Eesti jahe kevad ja määrdunud lumehunnikud ei ehmata teda seepärast sugugi.



Küsimuse peale, miks temast üldse sai arst, vastas ta, et koolis huvitus Mustafa bioloogiast. Aga et ta oli ka spordipoiss, siis hakkas teda huvitama meditsiin ja ortopeedia.



Rahvusvaheline kool


Aasta tagasi viibisid Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliinikus kuuenädalasel täiendusel India arstid.



«Eks see ole tunnistus selle kohta, et me muutume oma inimesi õpetavast haiglast aina enam rahvusvaheliselt õpetavaks haiglaks,» märkis Aare Märtson.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles