Tartus ja Tartumaal sel suvel levinud enteroviirusmeningiidi puhang on raugemas, siiski on üksikud juhud just nüüd jõudnud Jõgevale.
Viiruslik meningiit jõudis Jõgevale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna vanemarst-õppejõud Eda Tamm ütles, et Jõgeva on väike koht, kus uudised levivad kiiresti, ja sealsed emad on olnud mures. «Aga tippaeg on ammu möödas ja teema ei ole kõneväärtki,» märkis ta.
Varasuvest praeguseni on viirusliku meningiidi juhte kliinikumi lastekliinikus registreeritud 70 ringis. «Nende seas on mõned Jõgeva juhud, mida ei tule kokku kümmetki,» lausus Tamm
Enteroviirusmeningiit on haigus, mis kulgeb kergete gripisarnaste nähtudega. Tõsisematel juhtudel esineb tugev peavalu, palavik, oksendamine, valguskartus ja kuklakangestus.
Spetsiifilist ravi viirusliku meningiidi korral ei ole. Haiglas antakse patsiendile valuvaigisteid ning juhul kui laps on oksendamise tõttu liiga palju vedelikku kaotanud, saab ta veenikanüüli kaudu tilkinfusiooni. Pärast paari haiglapäeva lapse seisund paraneb ja ta pääseb koju.
Enteroviirused levivad kontaktnakkuse teel. Üks haiguse visa ringlemise põhjusi on selles, et enamik inimesi põeb enteroviirusinfektsiooni sümptomiteta. See tähendab, et väliselt on inimene terve, kuid viirust võib ta piisknakkuse ja roojaga ikkagi levitada.