Poisikesena otsustas Lauri Veso, et kaheksast klassist haridusest aitab talle küll. Jättis kooli pooleli, läks tööle ning alles aastaid hiljem mõtles, et võib-olla tasuks siiski see samm astuda ja edasi õppida.
Õppimiseks peab olema vaid piisavalt tahtmist
12. oktoober 2013, 20:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii suunduski toona 34-aastane mees Tartu täiskasvanute gümnaasiumisse ning korjas otsad üles sealt, kus need kunagi maha jäid, üheksandast klassist. Nüüd, neli aastat hiljem, saab tehnikaülikoolis õppiv Veso Eesti parima täiskasvanud õppija tiitli.
Tugev tahtmine
Mõte kooli lõpetamisest käis tegelikult peas ringi ammu, aga sellele järgnes kohe ka «mis see mulle annab?». Vaid 16-aastaselt tõi ta ju vabrikust koju juba suurema sissetuleku kui kogu ülejäänud pere kokku.
«Raske oli see pihtahakkamine, see esimene samm. Aga kõige hullem ei ole, tuleb kompleksist üle saada,» rääkis Veso, kellele viimase tõuke õppima asumiseks andis masu. «Sai elu sätitud nii, et sai õpitud ja sai sealt kõrvalt tööd tehtud. Ja siis mingil hetkel sai õppimine prioriteediks.»
Perekond toetas otsust kooliteed jätkata, tuttavatel oli aga sellest raske aru saada. «Mulle on püütud matemaatiliselt selgeks teha, kui palju umbes kaotan raha nende õpipäevadega. Aga ma ei leia, et olen väga palju kaotanud, pigem on võita,» on Veso valitud rajas kindel.
Peale kooli ja töö leidis Veso veel aega ka inglise keele kursusteks ja kasutas täielikult ära tasuta ettevõtluskursuste projekti.
Täiskasvanute gümnaasiumi vene keele ja kirjanduse õpetaja Olga Zolotar, kes esitas Veso konkursile, ütles, et Veso oli üks neist õppuritest, kellel oli motivatsiooni ja tahtmist.
«Isegi kui ta töö pärast ei saanud kooli tulla, olid tal järgmisel nädalal kõik kodused tööd kindlasti tehtud,» rääkis Zolotar. «Ta tegi hästi palju iseseisvalt.»
Märkimist väärt on ka see, et Veso jõudis neli klassi läbida nelja aastaga, sageli kipub pere- ja tööinimestel õppimine pikemaks venima.
Olga Zolotari kogemuste järgi ongi vanematel inimestel suurem tõenäosus kool ära lõpetada. «Nad saavad aru, mida nad tahavad ja kuhu nad tahavad jõuda. Minu arvates, kui inimene saab sellest aru, et ta tahab elus midagi suuremat saavutada, siis ta tuleb meie kooli.»
Ära Tallinna
Veel 12. klassi alguses ei olnud Veso kindel, mida ta edasi tegema hakkab. «Üks asi oli selge, et keskharidus mulle mingeid lisaväärtusi elus ei anna,» rääkis ta. Igaks juhuks tegi ta viis riigieksamit, et kui kevadeks saabub mingisugune selgus, ei oleks mõni hädavajalik tulemus puudu.
Nüüd ongi ta jõudnud otsaga Tallinna tehnikaülikooli ja õpib esimesel kursusel majandust.
Ka praegu ei ole ta veel päris kindel, mis edasi saab: kas rakendab ta teadmisi oma ettevõttes või tuleb ehk hoopis mõni huvitav pakkumine. «Eks näis, võibolla õnnestub kuidagi oma elujärge parandada,» arvas ta.
Praegu sõidab Veso nädalavahetustel veel Tartusse, peagi on ta aga kodulinnale päris kadunud. Tallinnas on leitud elukoht ja abikaasagi läheb varsti pealinna järele, töökoht on juba leitud.
Lauri Vesot tunnustatakse ametlikult tänasel täiskasvanud õppija nädala avaüritusel Tartu ülikooli ajaloomuuseumis.
Täiskasvanud õppija nädala sündmusi
14. oktoober
• Põllumajandusmuuseumis sepakursuse algus
• Leoski Koolituses «Teeme koos töökorraldusreeglid»
15. oktoober
• Põllumajandusmuuseumis roigasmööbli valmistamine
• Linnaraamatukogus internetiotsingu koolitus
16. oktoober
• Tartu ülikoolis e-õppe päev
• Põllumajandusmuuseumis kudumiskursus ja puitmööbli restaureerimine
• Linnaraamatukogus Windows 7 tutvustus
17. oktoober
• Põllumajandusmuuseumis õmblemiskursus
• Linnaraamatukogus vanade puitakende renoveerimise töötuba
18. oktoober
• Linnaraamatukogus rahaasjade koolitus
Täpsem kava ja teave www.tartumaa.ee