Vaksali linnaosa servas käib õnnelik lilleäri

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisu Lillede ainuomanik Helvi Suurtee pakub midagi nii neile, kes soovivad esinduslikku kimpu, kui ka neile, kes tahavad viia mõne tagasihoidliku õie kalmistule.
Liisu Lillede ainuomanik Helvi Suurtee pakub midagi nii neile, kes soovivad esinduslikku kimpu, kui ka neile, kes tahavad viia mõne tagasihoidliku õie kalmistule. Foto: Margus Ansu

Kui Helvi Suurtee rääkis ärist Vaksali linnaosa servas, rippus tal kaelas keti otsas plastist kärnkonn. «Mu mees ütleb, et ma olen nõid,» kommenteeris ta. «Ja nõiad armastavad kärnkonni.»


Isikliku osaühingu Liisu Lilled tutvustamise ajal tulvas temast magnetilist energiat. Vahest sellepärast tema abikaasa peabki teda nõiaks, ja mitte ainult ei pea... «Ta olla käinud juba pensioniametiski ära ja saanud sealt tõendi, et ta võib viis aastat varem pinsile minna,» rääkis Helvi Suurtee säravi silmi.



Liisu Lilled


Energiat peab olema suurtes kogustes, et hoida lilleäri tegevuses Võru tänava ja raudtee vahel juba üheksandat aastat. Kauplemine nüüdsetes ruumides Maxima parkla kõrval on käinud veidi enam kui kaks aastat.



Enne seda tegutses Liisu Lilled Sõbra keskuses. «Olime oma perefirmaga Sõbra keskuse väljaehitajad,» meenutas ta. «Ja et rentnike saamisega oli raske, siis tuli selline idee, et miks mitte ise lilledega äri proovida.»



Vana tapamaja punastest tellistest seinad tulid välja külmhoone ümberehitamisel. Sõbra keskus pakkus alates detsembrist 2002 võimalust osta suuremaid ja väiksemaid asju ning korraldas jõulude ajal käsitöölaata.



Kuid see kõik ei hakanud toimima nii, nagu oli kavandatud. «Kuna leidus ostja, siis müüsime keskuse umbes neli aastat tagasi ära,» ütles Helvi Suurtee. «Uus omanik rääkis, et Liisu Lilled võiksid pärast remonti sinna tagasi minna, et ma võiksin need kolm kuud remondi lõpuni lihtsalt puhata, aga mul tekkis väike kahtlus. Siin jookseb meil nüüd juba kolmas aasta.»



Oma pinna peal


Praegustes ruumides, kus lõhnavad suured ja väikesed õied ja ka õiteta taimed, võimutsesid varem õli ja sepikoja haisud. «Abikaasa julgustas seinu maha võtma ja klaasi asemele panema,» meenutas ärinaine. «Nüüd tegutsengi oma pinna peal.»



Oma pinna peal tegutsemine tõi kaasa sõltumatuse suure ostukeskuse avamise ja sulgemise aegadest. «Sõbra keskus avati kell 9, aga inimesed tahavad juba enne kella kaheksat lille osta,» rääkis Suurtee. «Samamoodi on õhtul – nüüd saab lilleäri kaua lahti hoida.»



Lisaks omanikule on Liisu Lilledes ametis tema õde ja kolm müüjat, kelle nimi algab K-tähega.



Lilli asus tehniku-hüdromelioraatori haridusega Helvi Suurtee kimpu seadma alguses kõhutundega ning hiljem käis Tartu rahvaülikoolis lilleseade koolitusel. Praktika ja huvi asja vastu on ta teinud lausa nii julgeks, et ta käib kutsehariduskeskuses algajate lilleseadekursusi juhendamas.



Kuidas sobib ettevõtluseks Vaksali linnaosa see jagu, mis vaatab Sõbra tänava poole? «Siin on raske, aga vähemalt praegu ma ei kurdaks,» ütles ta. «Ma olen sellises eas, et lapsed on koolitatud, ja nüüd ma ei pea enam nii sügavalt mõtlema, kas see kõik siin on just kõige tasuvam.»



Miks ei ole Liisu Lilled laienenud mujale? «Ega kõike raha ilma pealt niikuinii kokku ei kogu,» ütles ärinaine. «Mu hobi ja töö on praegu ühitatud. Ma ei ole küll miljonär, aga ma saan teha, mida ma tahan, ja pakkuda seda teistelegi, kellele meeldib. Ma olen õnnelik.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles