«Ega vist väiksed tassid pole tänapäeval enam moes,» jätkas proua Niido kotist asju välja otsides. Nagu lubatud, on ta toonud kaasa ka Betti Alveri sugupuu raamitud joonise, mida ilmestavad fotod. Kõik need asjad leiavad endale samal hetkel koha Jõgeval muuseumis, majas, kus Eesti üks huvitavaimaid luuletajaid veetis ligi kümme esimest eluaastat – ehk just sellepärast hõljub muuseumis lausa tuntavalt luuletaja vaim. Hea aura Muidugi on põhjus selleski, et sisekujundaja Oleg Mellov on teinud suurepärase töö, kiitis Betti Alveri fondi projektijuht Toomas Muru. Ruumide jaotuse ja õigete valikutega on Mellovil õnnestunud luua just õige õhkkond. Esimest tuba kutsutakse loomigutoaks ja see rabab oma iluga: pilku püüavad klaasraamis fotod Arbujatest. Klaasvitriini alla on paigutatud ka luuletaja enda kirjutatud luule-read – mõned hoolika käekirjaga maalitud, teised vägagi hoogsalt paberile kantud. Loomulikult saab muuseumis tutvuda Alveri teostega. Riiulile on seatud ka Puškini teoseid. «Alverilt on ju briljantne Onegini tõlge,» tuletas Muru meelde. Perekonnatoas on üles seatud pildid Alveri lapsepõlvest ja perest, samuti tolleaegsest Jõgeva eluolust. Pildivaliku tegi Muru ülihoolikalt: ühelt pildilt leiab näiteks paarikümnepealise piknikuseltskonna 30ndatest aastatest – oluline lisaväärtus on aga see, et tagaplaanil seisab Alveri isa. Tavatu muuseum Peretoas on koha leidnud ka harmoonium – pill, mida musikaalsest perest pärit Alver meeleldi mängis. Harmoonium seisabki seal just niisuguse moega, nagu oleks keegi äsja selle tagant tõusnud... «Me ei saa aega tagasi keerata, aga saame mängida, vihjata olustikule ja meeloludele,» sõnas Muru. Muuseumis on ka kontsertideks ja muudeks üritusteks mõeldud lavaga saal, mis mahutab sadakond inimest. «Tavaliselt tullakse muuseumi üks kord, siin käiakse ehk rohkem,» arvas Muru. Saalipool on pühendatud Alo Mattiisenile, kes on samuti Jõgeval sündinud. Saali suurest telerist saab vaadata mõlema tähtsa jõgevalase kohta filme. Muuseum läks maksma kahe miljoni krooni ringis – 1,59 miljonit tuli EASi kaudu Euroliidu regionaalarengu fondist, oma osa andis ka linn. |
