Gruusia suhteid Venemaaga ei saa president Eduard Ševardnadze valitsusajal kindlasti sõbralikeks lugeda. Moskva toetas ühelt poolt Gruusiast lahku löönud Abhaasia separatiste ning teisalt süüdistas Tbilisit Tšetšeenia separatistide varjamises.

Ometi oli just Venemaa välisminister Igor Ivanov see, kes vahendas Ševardnadze ja opositsiooni vahelisi läbirääkimisi, mis lõppesid võimu rahuliku üleandmisega. See tundub olevat esmapilgul Moskva jaoks oluline edu oma mõju kindlustamisel Gruusias. Samas kõnelevad nii Kremli esialgsed reaktsioonid kui Vene ajakirjanduse kommentaarid Tbilisi võimuvahetusele teist keelt.

Samal teemal: Gruusia provints katkestas sidemed keskvõimuga Gruusia uus liider ootab USA-lt raha uuteks valimisteks Saksamaa: kukutatud Ševardnadze on teretulnud (2) Gruusia alustab majanduskõnelusi (2) Juhtkiri: Gruusia hoiatav näide (8) Gruusia opositsioon kukutas Ševardnadze veretult võimult (6)

Venemaa president Vladimir Putin avaldas muret selle üle, et võimuvahetus Tbilisis toimus tema sõnul jõumeetodeid kasutades.

«On täiesti selge – ja ma tahan seda rõhutada -, et Eduard Amvrosievitš Ševardnadze ei ole kunagi olnud diktaator. Seepärast tekitab meis muret see jõuga surve avaldamise taust, milles võimuvahetus Gruusias aset leidis,» rääkis Putin. «Need, kes sellised aktsioonid organiseerisid ja kes neid tagant tõukasid, võtavad endale tohutu vastutuse rahva, sedapuhku Gruusia rahva ees».

Muret avaldasid ka Vene ajalehed, mis väljendasid kartust, et Venemaa mõjujõud Gruusias pöörde tagajärjel veelgi väheneb. Kommersant väidab seejuures, et Tbilisi kriisi katalüsaator oli USA endise välisministri James Bakeri juulikuus toimunud visiit ja sellele järgnenud ameeriklaste püüded opositsioonijõude ühendada.

Nezavisimaja Gazeta ennustab, et Ševardnadze kukutanud noored läänemeelsed opositsiooniliidrid teevad kõik, et Venemaa mõjule vastu seista. «Uued liidrid võivad võtta Venemaa-vastase hoiaku ja Venemaa riskeerib võimaluse kaotamisega Kaspia nafta- ja gaasitööstuse arengus kaasa rääkida,» kirjutab välispoliitika ekspert Aleksander Rar. Ärileht Vedomosti omakorda nendib, et oleks tõeline ime, kui Venemaa praegusest situatsioonist kasu saaks.

Seevastu Washington kiirustas esimese riigina tunnustama Gruusia uut juhtkonda ning USA välisminister helistas Gruusia presidendi kohused enda peale võtnud parlamendispiikrile Nino Burdžanadzele, et väljendada rahulolu selle üle, et situatsioon lahendati konstitutsiooniliste vahenditega ning ilma vägivallata.

Burdžanadze kinnitas, et Gruusia tahab arendada häid suhteid nii USA kui Venemaaga ning samuti kõigi naabritega. Lootust heade suhete taastamise suhtes avaldas ka Vladimiri Putin.

«Me loodame, et tulevikus teeb riigi seaduslikult valitud juhtkond kõik, mis suudab, et taastada meie maade vahelise sõpruse traditsioonid. Meie, Venemaa, jaoks ei ole suhetes Gruusiaga muid eesmärke,» kinnitas Putin.

Samas on tähelepanuväärne, et pärast rahusobitamist Tbilisis sõitis välisminister Ivanov edasi Adžaariasse kohtuma selle liidri Aslan Abašidzega, kes toetas kriisi ajal Ševardnadzet, kartes, et rahvuslikult meelestatud opositsioon kärbib võimule tulles Adžaaria omavalitsuse võimupiire.

Vene sõjandusekspert kindral Leonid Ivašov ennustas, et Abašidze soovib säilitada vene sõjatehnikat Batumis, millest jätkuks tugevdatud motolaskurdiviisi relvastamiseks. Ivašov oletas, et kui Tbilisis jäävad võimule ekstremistlikud jõud, võib Adžaaria minna üle Tbilisile mittealluva Abhaasia või Lõuna-Osseetia staatusse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5