Sisevägede soomukile roninud opositsiooni toetajad lehvitasid rõõmust lippudega ja laulsid tagasi astunud presidendi residentsi lähedal.

Eduard Ševardnadze astus tagasi
Erkki Bahovski kommentaar
Gruusias toimus riigipööre
Laša Bagradze kommentaar

Shevardnadze tagasiastumine järgnes sellele, kui laupäeval parlamendihoone hõivanud opositsioon ähvardas eile vallutada presidendi residentsi. Shevardnadze teatas pärast tagasiastumist, et jääb Gruusiasse, ja pakkus oma abi uuele presidendile.

Samal teemal: Gruusia uus liider ootab USA-lt raha uuteks valimisteks Saksamaa: kukutatud Ševardnadze on teretulnud (2) Juhtkiri: Gruusia hoiatav näide (8)

Presidendi kohusetäitjaks on praegu opositsiooni üks liidreid, parlamendi eelmise koosseisu spiiker Nino Burdþanadze. Uued valimised peaksid Gruusias tulema 45 päeva pärast.

Tervituskõne jäi pooleli

Samas ei olnud Shevardnadze veel eilse päeva esimesel poolel sugugi veendunud oma tagasiastumises. Teda võis selles veenda oma sünnilinna Tbilisisse lennanud Vene välisminister Igor Ivanov, kes avalikult teatas küll, et Gruusia kriis on riigi siseasi, kuid pidas ometigi eile õhtul presidendi residentsis kõnelusi Shevardnadze ja opositsiooni esindajatega.

Shevardnadze sattus raskustesse aga juba üleeile pärastlõunal, mil ta oli asunud lugema värskele parlamendi koosseisule ette oma tervitust. Samal ajal murdsid parlamendisaali peauksest sisse opositsionäärid, kes olid varem ultimatiivselt nõudnud presidendi tagasiastumist.

Shevardnadze jõudis oma ihukaitsjate toel parlamendihoonest lahkuda, kuid hoone ise sattus täielikult opositsiooni valdusse. Opositsiooni üks liidreid Mihhail Saakashvili nimetas Gruusia sündmusi sametrevolutsiooniks.

Gruusia sündmustega oli seotud ka USA, mille välisministeeriumi pressiesindaja Richard Boucheri sõnul koordineeris USA oma suhtumist Gruusiasse Venemaaga. Analüütikud on pidanud opositsiooni võidu üheks võtmeks asjaolu, et USA polnud rahul Shevardnadze valitsemisega ja pidas sarnaselt opositsiooniga 2. novembri valimiste tulemusi võltsituiks.

USA välisministeeriumi pressiesindaja ütles AFP teatel, et Valge Maja on «sügavalt pettunud Gruusia juhtkonnas» pärast parlamendivalimisi, mida iseloomustas «massiivne pettus».

«See avaldus näitab, et USA-l on villand ja ta on väsinud Gruusia valitsusest,» ütles Gruusia Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Fondi president Alexander Rondeli AFP-le. USA on samas ka Gruusia suurim abiandja.

Euroopa Liidu eesistujamaa Itaalia teatas, et jälgib Gruusia sündmusi tähelepanelikult. Euroliit saadab täna Tbilisisse oma eriesindaja Taga-Kaukaasias, suursaadik Heikki Talvitie, et üritada ka tulevikus hoiduda vägivallast.

Eestis jälgivad Gruusia sündmusi kaitse- ja välisministeeriumi töötajad, samuti peaministri büroo. «Me loodame, et grusiinidel õnnestub vältida kodusõda, mis oleks hukatuslik kogu sealse regiooni stabiilsusele,» ütles valitsusametnik, kelle telerid näitavad korraga CNNi, BBC ja Vene uudistekanaleid. Ta ütles seda küll enne Shevardnadze tagasiastumist.

Ka Eiki Berg, parlamendi väliskomisjoni liige, hoidub prognoosidest. «Kui opositsioon võtab võimu sametrevolutsiooniga, on üks olukord, aga kas nad saavad hakkama verevalamiseta?» küsis Berg.

Bergi sõnul on Eestil põhjust Gruusia sündmusi hoolikalt jälgida, sest Venemaa on meie mõlema naaberriik. «Ebastabiilsuse kolded Venemaa lähinaabruses kasvatavad Venemaa mõju ja see puudutab ka Eestit,» selgitas Berg. «Meile oleks väga halb, kui Moskva saaks öelda: on riik ja rahvas, kes ei suuda ise endaga hakkama saada ning neid peab aitama.»

Lootus rahule

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes kavandab järgmisel aastal kolleegidega visiiti Lõuna-Kaukaasia kolme riiki - Gruusiasse, Armeeniasse ja Aserbaidþaani -, loodab, et võimuvaakum Gruusias laheneb võimalikult kiiresti ja võimalikult rahumeelselt.

«Edasise suhtes sõltub väga palju sellest, kui kiiresti saab Tbilisis võimule legitiimne valitsus ja millise hoiaku ta võtab,» ütles Mihkelson.

Gruusia opositsioonijõudude ülijõulise ja seni edukaks osutunud väljaastumise tagamaid mõistab hästi Riigikogu liige Andres Herkel, kes Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee vaatlejana käis Gruusias parlamendivalimiste eel ja ajal.

«Juba enne valimisi oli valdav väide, et kui opositsioon kaotab, siis on tulemusi ulatuslikult võltsitud,» ütles Herkel. «Sellel on toimuvaga tugev seos, sest valimised kulgesid nii, et andsid edasistele sündmustele selge aluse.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0