Lõpuks läks Uno Ilves arsti juurde ja sai loa õpitud ameti ehk ehituse peale tagasi minna.

Ehitajana on praegu ASis Eviko leiba teeniv Uno Ilves (54) töötanud 1970. aastast. Ehitusvalitsus nr 1, ehitusvalitsus nr 2, ehitusvalitsus nr 3 ja Tartu Maja, loetleb ta oma töökohti.

Tartu Majja sattus ta kohe selle ettevõtte loomisel ja Annelinna ehitamise alguses. «Anne 23 oli meil seal esimene maja,» meenutab ta.

Edasi tulid teised viie- ja üheksakorruselised kortermajad – kes neid enam hakkab täpselt kokku lugema. Töötada tuli toona üsna kiiresti, plaanimajandus ju.

«Nüüd on ikka parem ehitada,» kinnitab Uno Ilves. «Saan rahulikult oma tööd teha, tööriistad on korralikud ja palgal pole viga. Välismaal teenitud rahaga seda muidugi võrrelda ei saa, aga mina olen rahul.»

Välismaist palka käis temagi teenimas Rootsis, Iirimaal ja Soomes.

Algus oli raske, endisest sotsmaast tulnud mees peab seal oma tööga esmalt usalduse välja teenima. Ning kui usaldus on võidetud, siis ei taheta korralikku töömeest enam ära lasta.

Uno Ilves tuli tagasi sellepärast, et ei pääsenud nii sageli koju, kui tahtis. «No mis mu abikaasa siis peaks tegema, kui tal kraan katki läheb,» muheleb ta.

Ehitusfirma Eviko juht Rein Murumägi ütleb otse välja: «Hea, et Uno tagasi tuli. Ta on iga töö peale meister: krohvib, laob vundamenti, plaadib või restaureerib ning oskab ka algajatele ametit õpetada.»

Selliseid juhioskustega mehi on ehitusele väga tarvis, sest vilunud brigadirid lähevad ju järjest pensionile.

Elus peab igat asja mõistma, ütleb Uno Ilves ise oma seinast seina oskuste kohta. «Mida on vaja teha, seda teen,» räägib ta. «Mulle meeldib, kui asi liigub, kui õhtuks on silmaga näha, palju päeva jooksul valmis sai.»