Noor hiina keeleteadlane Gao Jingyi, kes juba kolmandat aastat õpib ja teeb uurimistööd Tartu Ülikooli soome-ugri keelte õppetooli juures, on võrrelnud ühelt poolt hiina ning teiselt eesti ja soome keele sõnatüvesid ja -lõppe ning nende muutusi keelte ajaloolises arengus.
Ta on leidnud hämmastavaid sarnasusi, mida on kindlasti rohkem kui mõned juhuslikud kokkulangevused sõnade häälduses. Sarnasusi on ka mõlema keelterühma grammatikas (hiina keel ei ole ühtne keel, vaid pigem kogum sugulaskeeli ja dialekte, mis erinevad üksteisest kohati rohkemgi kui eesti keel soome keelest).
Gao on oma uurimise esialgseid tulemusi publitseerinud TÜ fennougristika kogumikus.
Tema uurimistöö pole alati leidnud mõistmist kolleegide ja avalikkuse poolt, see valmistab noormehele üsna suurt meelehärmi.
Vääritimõistmise üheks näiteks oli selle aasta veebruaris Postimehes ilmunud keeleteadlase pealiskaudne kommentaar, kus Gao uurimust oli pigem serveeritud järjekordse pseudokeeleteadusliku veidruse kui tõsiteadusliku lähenemisena.
Gao uurimismeetod ja tulemus väärivad kindlasti tõsisemat tähelepanu, kuid nende mõistmiseks on vaja sügavamaid teadmisi hiina keele sõnade ja kirjamärkide loogikast ja ajaloost.
Muidugi möönab ta ka ise, et teeb alles esimesi samme ja paljud väited vajavad veel sügavamat läbiuurimist.
Noor hiina keeleteadlane Gao Jingyi, kes juba kolmandat aastat õpib ja teeb uurimistööd Tartu Ülikooli soome-ugri keelte õppetooli juures, on võrrelnud ühelt poolt hiina ning teiselt eesti ja soome keele sõnatüvesid ja -lõppe ning nende muutusi keelte ajaloolises arengus.
Vanemad uudised