Alam-Pedja looduskaitsealal käib hoogne
heinarullimine, kuid looduskaitseühing Kotkas on leidnud tahtja vaid tühisele
osale heinasaagist ja kasutust pole leitud ka mullusele sajatonnisele jäägile.
Kokkuleppel riikliku looduskaitsekeskusega Alam-Pedjal heinategu
korraldava Kotka juhatuse esimees Robert Oetjen nentis, et igal suvel kogutavate
tuhandete tonnide luhaheina ärakasutamiseks tuleb koostöös teadlaste ja
ärimeestega korraldada tõsised ajurünnakud.Tartu-, Jõgeva- ja Viljandimaal paikneva Alam-Pedja kaitseala ümbruses pole praegu suuri loomakasvatajaid, keda kaitsealal niidetud, kuivatatud ja veerandtonnisteks rullideks keeratud hein huvitaks.
Tänavu on leitud vaid üks tahtja: Ihaste tallid võtavad ratsahobuste toitmiseks sada tonni heina.
«Looduskaitsetingimuste kohaselt peame heina pallitama ja välja vedama, aga mis sellest edasi saab, on suur küsimärk,» sedastas Oetjen.
Põud aitas ajutiselt
Alam-Pedjal algas heinaniitmine pärast aastatepikkust pausi taas 1999. aastal. 2005. aastal purustasid jäätmaaniidukid Alam-Pedja luhtadel heina umbes 1000 hektaril, mullu lähenes hooldatav ala 1200 hektarile, kuid rulle tehti sellest vähem kui kümnendikul.
Tänavu on niidetav ala Robert Oetjeni sõnul vähemalt sama suur, kuid heade ilmade korral võetakse sihiks 1500 hektarit.
Kaugemail, raskemini ligipääsetavail ja pikalt hooldamata luhtadel heina küll ei kaarutata ega rullita, kuid minimaalselt 3000 tonni kuiva heina on koristatava saagina kindlustatud. Praegu on rullides valmis üle 2000 tonni.
Läinud suvel tegi Kotka rõõmsaks Järvamaa põldurite mure. Seal oli heinasaak erakordselt niru, ähvardades kariloomi näljaga. Aravete Agro laadis pikkadele sadulveokitele 450 tonni heina ja vedas ligi 120 kilomeetri kaugusele. Maksti üle saja krooni rullist.
Lihtne purustamine
Kotka projektijuht Jaak-Albert Metsoja kinnitas, et koostöös maaülikooliga tahab Kotkas selgitada heinast biogaasi tootmise võimalikkust. Kiiremat lahendust näeb Metsoja heina põletamises Tartu katlamajades, tõenäoline partner oleks Fortum Tartu.
Fortum Tartu juhilt Mati Meoselt ega suuromanikult Tiit Veeberilt ei õnnestunud Tartu Postimehel eile kommentaari saada.
Kui heinale mõistlikku rakendust ei leita, tõuseb taas päevakorrale lihtviisiline purustamine.
See lahendus on Oetjeni andmeil niitmisest-pallimisest ligi neli korda odavam, kuid Emajõe kalurite väitel kanduks poolmäda heinasodi suurveega Emajõkke.
Eelmisel aastal kulus Alam-Pedja heina niitmiseks peaaegu miljon krooni. Tänavu annab PRIA üle 2,2 miljoni, riiklikult looduskaitsekeskuselt on oodata ligi miljonit krooni.
