Riigile kuuluv aktsiaselts Eesti Vedelkütusevaru Agentuur on seadnud eesmärgi tekitada 2010. aastaks Eestile 90 päeva vedelkütusevaru. Praegu on reserv peaaegu poole väiksem: bensiini ja diislikütust peaks tarnete katkemisel jätkuma pisut enam kui 45 päevaks.

Varu kasvab veerandi

Nelja 6000-kuupmeetrise mahuti püstitamine lubab Tartu Terminaalil hoida riikliku varuna üle 9000 tonni bensiini ja umbes 17 000 tonni diislikütust. See tähendab, et nii riigi bensiinivaru kui ka diislikütuse varu kasvab selle investeeringuga ligikaudu veerandi võrra.

Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri hankeid on selle kütusemahu taga neli, hoiulepingute keskmine pikkus on neli aastat.

AS Tartu Terminaal müüb vedelkütuseid jae ja hulgi, kuid hoiustab teenuse korras ka teiste firmade kütuseid. Tartu Terminaali juhataja Rauno Raudsepp ütles, et seoses hoiustatava kütuse mahu suure kasvuga pole turvameetmete ekstra tõhustamist plaanitud.

«Investeeringuid turvasüsteemi on plaanis küll teha, aga see ei ole otseselt seotud kütusevaru hoidmisega,» lisas Raudsepp.

Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri juhatuse esimehe Urmas Vahuri sõnul tuleb 85–90 protsenti Eestis tarvitatavast bensiinist praegu Leedust Mažeikiai naftatöötlemistehasest, ülejäänu Venemaalt ja Valgevenest. Mažeikiai osa diislikütuse tarnetes on umbes 50 protsenti, diislikütust põletatakse meil aga laias laastus kaks korda rohkem kui bensiini.

Vahuri selgitusel ei tähenda Venemaa naftaekspordi vähenemine automaatselt raskusi Leedust kütuse saamisel, sest Mažeikiaisse on tarneraskuste korral veetud toornaftat isegi näiteks Venezuelast.

Riikliku kütusevaru tarvitussevõtt sõltub vabariigi valitsuse otsustest, mis omakorda sõltuvad võimalikest tõrgetest nafta ja bensiini sissevedamisel. Otseselt pole seadusega sätestatud, et kütusekriisi korral läheb kogu riigi varu vaid operatiivautode, ühissõidukite ja toiduaineveokite jootmiseks, kuid valitsus võib sellise piirangu kehtestada.

«Valitsus võib näiteks anda korralduse, et laseksime vähemalt viie tanklaga tanklakettidesse jaemüüki viie, kümne või viieteistkümne päeva kütusevaru,» kirjeldas Vahur. «Hinnahüppe maandamiseks võidakse selline otsus võtta vastu ka kollektiivselt üle terve Euroopa Liidu.»

Soome varu palju suurem

Eesti tänase päeva vedelkütusevarust seisab umbes kaks kolmandikku Rootsis, sest Urmas Vahuri kinnitusel pakuvad sealsed firmad seda teenust Eesti firmadest tervelt kümme korda odavamalt. Kriisi korral pole tingimata tarvis hakata kütust üle mere laevatama, vaid võib proovida vahetuskaupa Eestis tegutsevate rahvusvaheliste firmadega.

Eestis on vedelkütusevaru agentuur kohustatud füüsiliselt hoidma kõigest 15 päeva kütusevaru.

Urmas Vahuri andmeil on Läti kütusevaru praegu Eesti omast väiksem, kuid soomlastel seisab pidevas reservis vedelkütust rohkem kui sajaks päevaks.