Vastab tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel:
Lugeja küsib: kas töölepinguseadus reguleerib ka renditöösuhteid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki tänavatel kõrguvaid lumehangi vaadates seda ei usugi, läheneb kevad ometi jõudsal sammul ja ajalehtedesse ilmub üha rohkem ahvatlevaid kuulutusi tasuvast tööst välismaal. Harilikult on sel juhul kuulutajateks tööjõudu vahendavad Eesti ettevõtjad, kes töölepingu sõlmimisel on tööandja positsioonis.
Ekslik on arvamus, et renditööjõu vahendamise teenust võib osutada igaüks, kellel õnnestub välisriigis mõni äripartner leida. Tegelikult on tööturuteenuste ja -toetuste seadust täiendatud ja 1. juulist 2009 võib renditööjõudu vahendada eraõiguslik juriidiline isik, kes on registreeritud tööjõurendi vahendajana majandustegevuse registris.
Kuna Eesti ei ole ühinenud renditööd käsitleva ILO konventsiooniga C181, siis sealt tulenevad nõuded ei ole Eestile kohustuslikud ja juhinduda tuleb töölepinguseadusest.
Töölepinguseadus annab renditöö mõiste. Selle kohaselt on renditööga tegemist juhul, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile. Töölepingus peab olema kirjas, et töökohustusi täidetakse renditööna kasutajaettevõttes.
Siit tuleneb ka rendisuhte eripära: töötajale, kes teeb tööd renditööna, annab lisaks tema tööandjale korraldusi ka kasutajaettevõtja, kes juhendab töötajat kohapeal tema otseste tööülesannete täitmises ja tööohutuse osas.
Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste ulatus sõltub töölepingus ja ametijuhendis kokku lepitust, kuid nendevahelise käskluste jaotuse võib piiritleda ka mõnes muus töökorralduse dokumendis, mis on töötajale teatavaks tehtud.
Seadus määrab, et kui tööandja ja kasutajaettevõtja antud korraldused lähevad omavahel vastuollu, peab töötaja täitma tööandja korraldusi. Töösuhtest tulenevalt tagab tööandja vajalikud sotsiaalsed garantiid ja vastutab töötaja eest, seega on korralduste andmisel-täitmisel määrav tema otsus.