| |
|
 |
Eriasjade prokurör Raul Heido lubab, et prokuratuur hakkab üha enam tähelepanu pöörama sellele, et noorte õigusrikkujate karistused saaksid vastu võetud võimalikult kiiresti – et noori õigele rajale tagasi aidata.
Foto: Oliver Matkur |
|
Prokuratuur tõhustab tööd noorte kurikaeltega
(5)
24.05.2005 00:01
Kai Väärtnõu, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Lõuna ringkonnaprokuratuur tegi otsustava sammu alaealiste kuritegevuse probleemide lahendamiseks – juuni algusest hakkab selle laia teemaderingiga tegelema eriasjade prokurör.
Juuni esimesest päevast asub Lõuna ringkonnaprokuratuuris ametisse Raul Heido – esimene eriasjade prokurör Eestis, kelle pärusmaaks on üksnes alaealiste kuritegevuse, laste vastu suunatud vägivalla ja perevägivalla probleemid. Kuigi iga Eesti prokuratuur tegeleb noorte kuritegevusega, pole seni Eestis olnud ühtegi selle ala eriasjade prokuröri. Vaid Tallinnas, kus noorte kuritegevus on suurem kui mujal Eestis, tegutseb sel alal oma osakond koos kolme prokuröri ja kuue prokuröriabiga. Vaja kiireid lahendusi Viimase aastaga on alaealiste kuritegevus hüppeliselt kasvanud, näitavad politseiameti andmed. Kui 2003. aastal panid alaealised Eestis toime 2358 kuritegu, siis mullu oli neid juba 3201. Järsu tõusu on teinud nii isiku- kui ka varavastaste kuritegude statistika. Riigiprokuratuuri avalike suhete talituse nõuniku Kirsi Lattu sõnul on alaealiste kuritegude kiire menetlemine prokuratuuri selle aasta üks prioriteet – osalt seetõttu otsustati ka Lõuna ringkonnas eriasjade prokurör ametisse panna. «On oluline, et noored ei peaks oma karistuse ootamisega kannatama ja mõtlema, mis neist edasi saab,» sõnas Lattu. Probleeme, millele värskete tööülesannetega eriasjade prokurör tähelepanu peab pöörama, pole tema enda sõnul vähe. Ühe esimese käsile võetava teemana nimetas Heido alaealiste komisjone, millest tema kinnitusel praegu prokuratuuril piisavat ülevaadet ei ole. «Tean, et maavalitsuste juures tegutsevad sel alal head spetsialistid. Mind väga huvitab, kas ka omavalitsuste juures töötavates alaealiste komisjonides on kompetentsed inimesed noortele mõjutusvahendite määramise üle otsustama,» vihjas ta murekohale. Enam koostööd Teiseks tahab Heido tõhustada koostööd alaealiste komisjonide, politsei ja õppeasutustega, sest praegu ei tee prokuratuur valgustustööd tema hinnangul piisavalt. «Ennetuses tuleb seada karmi reaalsusega silmitsi nii lapsed, nende vanemad kui ka pedagoogid. Siis saadakse aru, milliseid tagajärgi üks või teine tegu kaasa võib tuua,» lausus ta. Veel südamelähedasem on Heidole perevägivalla teema. «Prokuratuuril pole praegu pidevat koostööd kõigi organisatsioonide ja spetsialistidega, kes saaksid anda oma panuse perevägivalla juhtumite menetlemisse,» tõdes ta. Avastamisruumi on, märkis Heido tulevase töö kohta. Tartumaa alaealiste komisjoni esimees Jürgen Rakaselg loodab prokuratuuri uuelt tegevusplaanilt palju – et koostöö, mis seni oli peamiselt üksikjuhtumite tasandil, muutuks pidevaks: «Seni oleme saanud prokuratuurilt materjale, mis puudutavad alaealiste rikkumisi, aga nüüd ühtlustub ehk kogu praktika.» Ühest tulevasest töövõidust on Rakaseljal ja Heidol ühine arusaam: et prokuratuuri ja komisjoni koostöös saaksid noored õigusrikkujad nende parema tuleviku nimel võimalikult tulemuslikud karistused. «Praegu on olukordi, kui meie mõtleme, et kas ikka oli mõnele noorele vaja kriminaalkaristust – oleks piisanud kergemast. Aga on ka vastupidiseid olukordi,» selgitas Rakaselg. Raul Heido • Sündinud 8. mail 1964 • Lõpetas 1990. aastal Tartu ülikooli õigusteaduse eriala • Töötas 1988. aastal Tartu linna prokuratuuris sta˛öör-uurija ja vanemuurijana • 1993 – Tartu prokuratuuri abiprokurör • 1994 – Tartu prokuratuuri aseprokurör • 1998 – Tartu prokuratuuri prokurör • 2004 – Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör (alates juunist 2005 valdkonnaks alaealiste kuritegevus, laste vastu suunatud vägivald ja perevägivald) • On Eesti Lastefondi nõukogu liige
|
