25. märtsil peetav paastumaarjapäev on üks olulisemaid kevadisi pühasid
rahvakalendris.
Foto: Andreas Kajastu
Euroopa rahvastel on paastumaarjapäev tähistanud eeskätt kevade alguse
ning kevadise pööripäeva saabumist. Neitsi Maarjaga seotud tähtpäev ühendab
endas eelkristlikke ja kristlikke traditsioone. Kristliku traditsiooni järgi sai
neitsi Maarja just paastumaarjapäeval - 9 kuud enne jõulusid - peaingel
Gabrielilt teada, et ootab lunastajat.
Rahvakalendris on tegu naistepühaga, mis tähistas naiste kevadtalviste tööde lõppemist, ketrus pidi valmis olema ja kangad kootud. Leivavilja kahjustamise ettekäändel oli õhtuste tubaste tööde tegemine nüüdsest keelatud. Nii said naised sel päeval hinge tõmmata ja endale maarjapuna joomist lubada - punaseks tehtud viina või õlut joodi vastvalt võimalustele kas kodus, külas või kõrtsis.
Usuti, et puna joomine on kasulik, nii öeldi Rannus, et
Maarjapäevän juvvas enne päivä maarjapäevä puna, sis saesab terve aasta ilus.
Tetti verev viin, Suure-Jaanis aga räägiti, et maarjapäeva varahommikul peab
viinaga suud pesema, siis seisab inimene hästi punane ja ilus.
Kõik tänased
