| «Kujundlik küsimus «Kas kool või vangla?» aitab kaht pealtnäha äärmuslikku valikut emotsionaalselt vastandades juhtida tähelepanu riigikoolide tõsisele remondivajadusele,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask Postimees.ee’le. «See on täiesti mõistetav ja põhjendatud soov, kuid riigieelarve tasakaalustamise seisukohalt pole see päris korrektne.» Riigieelarve on tema sõnul väga paljudest osadest koosnev tervik, mille tasakaalustamine ei seisne kahe kuluartikli ümberjagamises – valik on märksa laiem. «Vanglaehitus pole põhjus, miks peaks vähendama investeeringuid õpikeskkonda, ja vastupidi: koolide renoveerimine ei peaks kahjustama võitlust kuritegevuse vastu.» Riigikogu on riiklikult olulise tähtsusega küsimusena arutanud kriminaalpoliitika üldpõhimõtteid ja selle tulemusena kiitnud 2003. aastal heaks kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010. «Sellega määrati kindlaks kriminaalpoliitika pikaajalised eesmärgid, mida valitsus peab oma tegevuse kavandamisel arvestama,» märkis pressiesindaja. Tallinna Vangla ehitamise Maardusse kiitis valitsus heaks juba 2005. aastal. Siilivase sõnul on hästi teada, et nn ühiselamu-tüüpi vanglad ei soosi sugugi kinnipeetavate naasmist õiguskuulekale teele, vastupidi: need on tuntud kui «kuritegevuse ülikoolid». «Seetõttu on kogu ühiskonna turvatunde seisukohalt äärmiselt tähtis, et kinnipeetavad saaksid karistust kanda sellises vanglas, kus on võimalik nende probleemidega tõsiselt ja professionaalselt tegelda. Selline tegevus on aga oluliselt mõjusam kambertüüpi vanglas.» Pärast Tallinna vangla uute hoonete valmimist jääks Eestisse neli vanglat: Tallinna, Tartu ja Viru vanglad piirkondlike kuni 1 000-kohaliste kambertüüpi vanglatena ning Murru vangla, mis on plaanis sulgeda hiljemalt aastal 2016. Armetutes tingimustes õppivate Kaagvere ja Kammeri kooli ning teiste riigikoolide laste eluolu sõltub valitsuse valikust, kas eelistada koole või näiteks vanglat, väidab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tänases intervjuus Tartu Postimehele. |
