Noored lugejad kuulevad ka täna Siiri Laidla kirjutatud lugusid apteegitondist ja tema lähedastest. «Mulle meeldib see raamat, sest see räägib, kuidas hoida oma sõpru, ja paljudest rohtudest,» ütles 9-aastane Jaana Terreping. «Apteegitont meeldib tema julguse pärast ja seepärast, et ta armastab inimesi ravida ja korda hoida.»8-aastasele Mathias Plansile meeldib apteegitont Aavi samuti kõige selle pärast. «Ta ei mõtle iseendale, vaid mõtleb kõigepealt teiste peale,» lisas 9-aastane Laura Savik. Lugejad järjekorras Raamatukogust on nii «Apteegitont Aavit» kui ka Siiri Laidla teisi teoseid – «Sandra kevad ja suvi» ning «Pärnaõietee» – raske lugemiseks endale koju viia. Tuleb leppida laenutusjärjekorras ootamisega. Kõik kolm on trükist ilmunud möödunud aasta lõpus, ajas väga lähestikku. Nii et tartlanna tegi kirjandusdebüüdi ühekorraga kolme raamatuga. Siiri Laidla lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes eesti filoloogina aastal 1994, kui oli nelja lapse ema. Nüüd on lapsed suured – vanim 26, noorim 19 – ning aega jääb kirjutamiseks varasemast enam. «Jutukesi ja luuletusi olen kirjutanud aastast 2000, kui oli Hea Lapse ajakirja emade loominguvõistlus,» meenutas ta. «Sain luuletuste eest esikoha.» Värsid sugenevad praegu statistikaameti küsitleja ametit pidaval annelinlannal üsna sundimatult. «Ma olen olnud lasteaiakasvataja ja mul on endal lapsed,» lisas ta. «Aines on omast käest võtta.» Kolm tema esimest raamatut on siiski proosas. Kirjutama innustasid võistlused, millest osa võtma õhutas sõbranna Ülle Lennuk. «Temaga koos tegime laste keelelaagreid. Me saime kahe peale tehtud ka laagriraamatu,» rääkis Siiri Laidla. «Keeleõpetaja laagriraamat» nägi trükimusta aastal 2003. Veidi varem ilmus aga «Tere, päev!», mille illustratsioonide autor on Siiri Laidla. Oma raamatute kujundajatega on värske lastekirjanik üldiselt rahul. Sellest hoolimata, et esimesena ilmunud «Sandra...» illustratsioone nägi ta esimest korda siis, kui avas autorieksemplari kaane. «Mul on väga hea meel, et illustreerima sattus Anu Kalm, sest ilmselt on talle raamatu sisu hinge läinud,» ütles autor. Järgmised raamatud Kes kujundavad Siiri Laidla järgmised raamatud, pole veel teada. Pole teada seegi, kas neljandaks trükist tulevaks raamatuks saab «Pärnaõietee 2», folkloori ja absurdi poole kaldu «Armas hunt» või «Vintadi-väntadi värsiviirud». Ja pole teada, kas need üldse ilmuvad, sest nende autor tunnistab ennast kirjastuste, kultuurkapitalide ja muude asiste ametiasutustega asjaajamises veel kogenematuks. Raamatud «Sandra kevad ja suvi» (pildil esi-kaas), illustreerinud Anu Kalm, kirjastanud Tormikiri, september 2006. «Apteegitont Aavi», kujundanud Dan Mikkin, illustreerinud Pille Tammela, Tänapäev, september 2006. «Pärnaõietee», kaanepildi autor Ruuda Liisa Malin, Canopus, detsember 2006. Hinnangu annab uurija Möödunud nädalal pidas Eesti Kirjanduse Selts Tartu kirjandusmajas mulluse kirjandusaasta ülevaatekoosoleku, kus lastekirjanduse uurija Jaanika Palm tõstis teiste seas esile – ja kinnitas seda ka 16. märtsi Sirbis – debütant Siiri Laidla raamatud. ««Sandra kevad ja suvi» toob kena täienduse realistlike väikelasteraamatute ritta,» märkis Palm. «Enam ammu pole uudne temaatika, millest autor pajatab, küll aga on seekord liigse emotsionaalsuseta, kuid ometi soojalt osatud rääkida ema-tütre elust pärast isa lahkumist.» Kirjastuse Tänapäev sarjas «Minu esimene raamat» ilmunud «Apteegitont Aavi» põimib Palmi sõnul oskuslikult fantaasiamaailma ja realistliku elu, tuues apteegis tegutsejad laste igapäevasesse ellu. «Pärnaõietees» häirib Palmi sü˛eeline ebaühtlus ja rohked välja arendamata tegevusliinid. «Jääb tunne, justkui oleks autor püüdnud kirjutada ühte ja ainsat, ideaalset teost, millesse kõik noorteprobleemid ära mahuvad,» märkis ta. Lõppkokkuvõttes loodab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm, et Siiri Laidlal on piisavalt sõnatundlikkust ja annet, mistõttu tema järgmised raamatud võiksid köitvamad tulla. (TPM)
|
