Tõtt-öelda ma ei uskunud, et tartlased uuest jäätmeseadusest hoogsalt kinni haaravad ning kohe selle aasta algusest õhinal prügi sortima hakkavad. Aga võta näpust: prügi sortimine käib ja veel nii kibedalt, et üldkasutatavad pakendi- ja vanapaberikonteinerid ajavad üle ääre. Üle ääre ajab ka prügi sortima pidavate inimeste karikas. «Poole kilomeetri taha ma oma prügikompsuga küll minema ei hakka. Nii suur patrioot ma pole. Tehke asi inimlikuks,» nõudis eile üks Tartu Postimehe kommentaator. Teine esitas retoorilise küsimuse: «Mis on nendest konteineritest kasu, kui neid ei tühjendata?» Kolmas põrutas otse: «Sellisest lukuaugust, nagu neil pakendikonteineritel on, ei hakka küll oma prügi sisse pressima. Ja kui mingi organisatsioon arvab, et ta ei jõua nii ruttu konteinereid normaalsete vastu vahetada, siis ei saa järelikult enne kogumisega alustada, kui selleks on vastavad tingimused.» Olen nõus, et Tartus pole prügi sortimiseks tingimusi loodud. Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer ütles eilses lehes, et ülikoolilinnas on praegu kokku 50 avalikku ehk meile kõigile mõeldud pakendikonteinerit. Eile, mil Tartus elas 98 738 inimest, tähendas see ühte pakendikonteinerit 1975 inimese kohta. «Vähe» on selle kohta vähe öeldud, õigem oleks öelda, et seda justkui polegi. Linnavalitsus ei tohiks unustada, et tülika prügisortimisega pihta hakanud inimesed on alles väike pioneerisalk, mass pole ju veel ärganud. Ja nagu elu näitab, ei mahu isegi pioneeride pakendid ning vanapaber neisse vähestesse konteineritesse ära, vaid katab ühtlase kihina ka nende ümbruse, sest pakendiorganisatsioonid ei tühjenda oma konteinereid piisavalt kiiresti. Ülle Maueri sõnul pole linnavalitsuse järelevalveametnikud pakendiorganisatsioonidele seni teinud trahve selle eest, et avalikke konteinereid ei tühjendata vajalikul määral. «Trahvimine võib olukorra lahendada küll – kusagil, mingil hetkel, mingiks korraks. Aga kogumissüsteem, milles mõnes mõttes puudub majanduslik loogika ja mis toimiks vaid trahvimise hirmus, ei saa olla edukas,» väitis ta. Politsei ei küsi endalt, kas lahtise turvavööga sõitmise eest trahvimisel on mõtet. Midagi on ju meie liikluskaoses vaja ette võtta. Tartlane Jüri või Mari ei saa pakendiorganisatsioonilt nõuda rohkem ehk kodule lähemal olevaid avalikke konteinereid, nende korralikku tühjendamist ega sedagi, et pakendeid ei peaks neisse ükshaaval sisse toppima. Tartu linnavalitsus, kes praegu õigustab korralagedust pakendiorganisatsioonide viletsa tööga, saab aga kõiki neid asju nõuda. Inimeste soov oma prügi sortida ei tohiks nende nõudmiste esitamiseks olla väike põhjus. Sest kui linnavalitsus prügimajanduses kiiresti korda majja ei saa, loobuvad hakkajad inimesed oma prügi sortimisest üsna pea ning massist ei maksa unistadagi. |
kõik galeriid
