| |
|
 |
Tõravere Observatoorium. Foto: Margus Ansu |
 |
Särav tähistaevas jääb igavesti astronoomide ja romantikute pärusmaaks
(7)
24.01.2006 00:01
Vilja Kohler, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Horoskoopidesse nad ei usu, sest nii nagu pole olemas näiteks Amburi või Neitsi tähtkuju, pole kogu sel asjal viisakalt öeldes mingit teaduspõhja all. Ja ennäe üllatust – arvamus, et need mehed käivad öötööst punaste silmadega ringi, ei vasta samuti tõele.
| | | | | >Vaat sellised mehed – ja sekka ikka mõni õrnema soo esindaja kah – töötavad Tõraveres Tartu Observatooriumis, praegu ühtekokku 61 inimest. Mis puutub võhiku arvamusse «te siin töötate vist ainult öösiti», siis selle lükkab Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv kohe naerdes ümber. «Öötööga ehk vaatlustega tegeleb meil vaid üks seitsme-kaheksa inimesega töörühm,» selgitas ta. Ning ega neilgi seda Tõra-vere mägisele maastikule tehnokraatliku ilme andvates suurtes plekk-kuplites peituvate teleskoopide taga tehtavat öötööd väga tihti ette tule: Eestis on aastas vaid 70–80 vaatlusteks sobivat selget ööd. Maailm on lahti Ja mida aeg edasi, seda väiksemaks jääb Tõraveres tehtava teadustöö puhul oma väikeste teleskoopide osatähtsus. «Maailma suurimad teleskoobid on üles seatud mägedesse, paar-kolm kilomeetrit üle merepinna, kus pilved jäävad vaatlejast allapoole,» räägib Laurits Leedjärv. «Paljude suurte teleskoopide juurde on astronoomidel võimalik vaatlusaegu taotleda, kuid konkurents neile on väga suur.» Sellegipoolest võib Tõraveres mõni laud mõnikord tühi olla sellepärast, et selle taga töötav inimene on parajasti ametis Kanaari saartel, Tšiilis või Havail. «Need on väga head vaatluskohad väga heade teleskoopidega,» kinnitab Leedjärv. Võimsa tehnika ainsa puudusena nimetab ta muheledes asjaolu, et viimase sõna teleskoopidega kaob ära romantika. Vaatleja istub seal ruumis juhtpuldi juures, välja tähistaeva all asuva teleskoobi juurde kahjuks ei pääse... Tõraveres tehtavad vaatlused on põhiliselt suunatud muutlike tähtede uurimisele. «On tähti, mille heledus näiteks muutub inimese elu pikkuse mõttes mõistliku aja vältel,» selgitab Laurits Leedjärv. Rahvaloendus galaktikas Loo alguse juurde tagasi minnes tekib nüüd küsimus, et kui vaatlustega tegeleb vaid üks töörühm, siis mida teevad ülejäänud poolsada teadlast. Näiteks atmosfäärifüüsika osakond tegeleb Eesti ja Baltimaade atmosfääri kaugseirega ehk uurib, kuidas päikesekiirgus maale jõuab. Samuti on nende pärusmaa taimkatte seire. Mida need täpsemalt tähendavad, selgub järgnevatest lugudest. Tõravere täheteadlased aitavad muu hulgas ette valmistada Euroopa kosmoseagentuuri missiooni Gaia, mis aastal 2011 startides korraldab meie galaktikas tõelise rahvaloenduse – mõõdab miljardi tähe täpsed heledused ja kaugused. Akadeemik Jaan Einasto juhib aga kosmoloogia töörühma, mis piltlikult öeldes korrastab kogu universumi struktuuri. «See siin on nii-öelda galaktikate kataloog,» muheleb Ei-nasto oma tööd tutvustades ja juhib tähelepanu seinale suurendatud pildile, kus kirendab sadu, kui mitte tuhandeid valgeid täppe – galaktikaid. Tõravere teadlased kaardistavad ja uurivad praegu peamiselt niinimetatud noori galaktikaid ehk siis neid, mille valgus startis meie poole neli miljardit aastat tagasi. Kuidas saab olla noor asi, mis on neli miljardit aastat vana? Saab küll. «Meie galaktika tekkis ligi kümme miljardit aastat tagasi, meie päikesesüsteem 4,5 miljardit aastat tagasi,» selgitab Jaan Einasto. Selliseid aegu on lihtinimesel raske ette kujutada. Lusikatäis komeeditolmu Võtame lihtsama teema: äsja jõudis meie päikesesüsteemist Maale teelusikatäis komeeditolmu. Kui oluline on see sündmus astronoomidele? «Tehnoloogiliselt on see märk küll,» vastab Laurits Leedjärv. «Inimesed on seni saanud uurida vaid Maale kukkunud meteoriite ja ligi neljasadat kilo Kuult inimkätega toodud kivimeid.» Lisaks tehnoloogilisele märgile on komeeditolmul
loomulikult ka suur teaduslik väärtus: laias laastus on see kõige ürgsem aine,
mis on pärit päikesesüsteemi tekkimise ajast 4,5 miljardit aastat tagasi.
Kuidas
astronoomid väikese Tõravere asutasid • 1802 – taasavatud Tartu ülikoolis asub tööle astronoom-vaatleja. • 1812 – Tartu tähetorn kuulutatakse valminuks. • 1814 – Friedrich Georg Wilhelm Struve alustab Tartus korrapäraseid astronoomilisi vaatlusi. • 1865 – Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumis algavad süstemaatilised ilmavaatlused. Ametlikult hakatakse Eestis ilma ennustama 1919. • 1963 – Tartust paarikümne kilomeetri kaugusel Tõra- veres valmib uue observatooriumi peahoone, aasta hiljem avatakse seal uus observatoorium. • 1974 – Tõraveres alustatakse vaatlusi 1,5-meetrise läbimõõduga teleskoobiga. • 1995 – astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika instituudist saab Tartu Observatoorium, iseseisev riiklik teadusasutus. • Palju huvitavat infot leiate Tartu Observatooriumi kodulehelt aadressil www.aai.ee. Allikas: Tartu Observatoorium
|