Laupäeva hommikul veidi enne kella kümmet saalis Miina Härma gümnaasiumi fuajees tihedasti emmesid ja issisid, kõigil väike poiss käekõrval.
Miina Härma kool kutsus lapsi lugema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tere, tere, vaadake sealt seina pealt, kuhu ruumi teie laps läheb,» juhatas kooli õppejuht Mare Räis pisut murelike nägudega vanemaid-lapsi.
Kella kümneks pidid tulevased koolijütsid klassidesse jõudma, et alustada rahvapäraselt koolikatseteks kutsutavat õppepäeva. Selle tulemuste järgi valitakse 184 soovijast välja 48 õnnelikku, kes Miina Härma gümnaasiumi (MHG) kooliperre mahuvad.
Laupäeval katsetasid poisid ja pühapäeval tüdrukud.
«Sellises vanuses poisid tegutsevad natuke aeglasemalt ja põhjalikumalt, tüdrukud on kiiremad, ja et tingimused oleksid võrdsed, tegime seekord eraldi päevad,» selgitas direktor Ene Tannberg.
Vanematele loeng
Laste õpivalmidust selgitati kolmes 30-minutilises tunnis: emakeeles, matemaatikas ja inglise keeles. Päeva lõpus oli iga lapsega kavas kümneminutiline vestlus.
«Raske, see on ikkagi esimene kord, kus sinu laps pannakse teistega pingeritta,» sõnas pojaga katsetele tulnud ema, kes leheveergudel oma nime avaldada ei soovinud.
Tannberg tõdes, et vanemad on igal juhul need, kes rohkem muretsevad. Ta jutustas, kuidas ükskord pabistav isa võsukese tulemusi oodates «proovis», kas maja tuletõrjealarm töötab. Töötas küll, päästeametki sõitis kohale.
Sellepärast kuulasid emmed-issid seekord nii kaua, kui lapsed emakeele- ja matemaatikaoskusi näitasid, aulas kooli tutvustavat loengut.
Lase lapsel olla laps
Kui emakeele- ja matemaatikatund oli läbi ning ees veel inglise keel, kõlas Miina Härma kooli fuajees rippuvate endiste direktorite fotode all läbisegi hõikeid «Mängime kulli!» või «Jookseme võidu!» ja kõndides tuli hoolikalt ette vaadata, et mõnele kihutavale põnnile jalgu ei jääks.
Karmist koolitrennist kurnatud mudilastest ei paistnud vähemalt seal märkigi olevat.
Tahakski kuidagi rahustada, pinget maha võtta ja öelda lapsevanematele, et nad ei muretseks üleliia, vaid laseksid lastel olla lapsed, sõnas õppejuht Räis.
Ta lisas, et ülesandeid on üritatud koostada selliselt, et ette õpetamisest kuigivõrd kasu ei oleks.
«Õpetajaid on igal pool igasuguseid, meie kooli teevad eriliseks lapsed,» ütles Tannberg. Tark laps saab igal pool hea hariduse, lohutas ta neid, kes Härma tihedast konkursisõelast läbi ei mahu.
------------------------------------------------------
Etteütlus, vestlus ja pisut arve
Õppepäevade ülesandeid Miina Härma gümnaasium eile välja anda ei saanud, sest kolm tüdrukut tulevad töölehti täitma ja vestlema alles reedel. Küll aga nõustusid õppejuht Mare Räis ja direktor Ene Tannberg pisut vihjama.
Emakeel
Etteütlus neljatäheliste sõnadega, keerulisi lauseid või pikemaid sõnu ei ole. Näiteks pidid laupäeval poisid kirjutama «madu sööb».
Teksti lugemine. Oluline ei ole mitte lihtsalt sõnade kokku veerimine, vaid tekstist aru saamine.
Asjade iseloomustamise ja ise kirjutamise oskus. Näiteks on töölehel kirjas: JUUST ON ... Laps peab välja mõtlema ja kirja panema midagi, mis juustuga seostub. Punkti annab kõik, millel on midagigi juustuga ühist, nt «auguline» või «söök». Vale oleks midagi täitsa seostamatut, nt «loom» või «maja».
Matemaatika
Kümne piires arvutamine.
Kujundite äratundmine, nt kolmnurk ja ring.
Sarnaste asjade äratundmine ja sobitamine.
Inglise keel
Imiteerimine ja inglise keele häälikute väljaütlemine. Õpetaja ütleb ingliskeelse sõna või nime, näiteks «Blake», ja lapsed kordavad ükshaaval järele.
Vestlus
Vaadatakse lapse sotsiaalseid oskusi ja suulist eneseväljendusoskust. Vastuseid ei loeta õigeteks ja valedeks, pigem annavad tavalisest erinevad ja loovad mõtted plusse.
Näiteks küsiti: mille poolest on erinevad ja mille poolest sarnased jalg- ja mootorratas?
Mida sa teed ja kuidas abi saad, kui kaubanduskeskuses ära eksid?
Mida võiks tähendada vanasõna «Kel janu, sel jalad»?