Selle nädalavahetuse plaanid on üle-eestilise füüsikaolümpiaadi esikohamehel Ants Remmil tihedad: täna ja homme keemiaolümpiaad, pühapäeval informaatika valikvõistlus rahvusvahelisele võistlusele pääsemiseks.
Olümpiaadivõitja tuubib harva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle-eestilise füüsikaolümpiaadi esikohamees Ants Remm käibki füüsika-, keemia-, matemaatika- või informaatikavõistlustel peaaegu igal teisel nädalavahetusel. Sellegipoolest ei istu ta päevad läbi paksude raamatute taga.
Sellel, et Hugo Treffneri gümnaasiumi üheteistkümnenda klassi poiss olümpiaadieduks tuupima ei pea, on mitu põhjust.
Esiteks, ütleb Remm, on matemaatika ja füüsika tema jaoks eluaeg lihtsad ja loogilised olnud.
Teiseks on ta reaalainete võistlustest osa võtnud juba üheksandast klassist saadik. Eelmisel aastal käis ta ka koos kolme teise Eesti poisiga Mehhikos rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil.
Nii on põhi tugev, igasuguste võimalike ülesannete lahendused teada ja vajalikud süsteemid selgeks tehtud. Valemeid pähe õppima ta ka ei pea, sest need on pikapeale juba ise meelde jäänud ja on pealegi üksteisest tuletatavad, lisas ta.
Huvi peab olema
Tuima ülesannete lahendamisega olümpiaadivõitjaks ei saagi, selleks on vaja mõista, kuidas süsteem toimib ja kuidas asjad omavahel seotud on, ütles ka Remmi olümpiaadideks valmistumisel juhendanud Treffneri kooli füüsikaõpetaja Madis Reemann.
«Tavatasemel piisab tublist tööst ja harjutamisest, näiteks riigi parimaks füüsikatundjaks saamiseks on aga vaja ka andekust,» rõhutas Reemann. Ning loomulikult huvi, lisas Remmi füüsikaõpetaja Siim Oks.
Huvi Remmil on, näiteks lahendab ta viimasel ajal huvitavamaid silma hakanud füüsikaülesandeid lihtsalt niisama.
«On ju hea tunne ka, kui vastuse kätte saad,» ütles ta.
Eelmisel nädalavahetusel Tartu Ülikoolis peetud üle-eestilist füüsikaolümpiaadi koordineeriva Tartu Ülikooli teaduskooli peaspetsialist Oleg Košik sõnas, et väikeses Eestis ongi tavaline, et üks poiss või tüdruk võidutseb pea kõigis reaalainetes.
«Andekaid lapsi ei ole meil ülipalju,» sõnas ta.
Košik lisas, et mõnikord on olümpiaadil üks-kaks osalejat, kes teistest peajagu üle, seekord olid esimeses otsas punktivahed aga üsna väikesed.
Remmgi ei arvanud, et ta oleks pingereas tahapoole jäänud konkurentidest targem, vaid ütles, et temal lihtsalt vedas seekord rohkem.
«Isegi kui mul pole nii palju teadmisi kui mõnel teisel, suutsin need realiseerida,» sõnas ta.
Edasi Tartu Ülikooli
Suvel ootab Remmi ees sõit Horvaatiasse Zagrebi rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile ja enne seda kaks nädalapikkust treeninglaagrit – üks teoorias, teine eksperimentide tegemiseks.
Peale gümnaasiumi lõpueksameid (mis vähemalt reaalainetes raskusi valmistama ei peaks) plaanib Remm õppida füüsikat või informaatikat.
Erinevalt paljudest senistest helgematest reaalainete peadest välismaale õppima mineku plaani tal ei ole. Vähemalt esialgu mõtleb ta astuda Tartu Ülikooli.
Esikümme
Üle-eestilise füüsikaolümpiaadi parimad
• 1. Ants Remm, Hugo Treffneri gümnaasium, 51 punkti
• 2. Madis Ollikainen, Gustav Adolfi gümnaasium, 49 punkti
• 3. Siim Liiser, Tallinna reaalkool, 47,5 punkti
• 4. Kadi Liis Saar, Tallinna reaalkool, 46,5 punkti
• 5. Andres Jaanson, Pärnu Koidula gümnaasium, 46 punkti
• 6. Gerli Viikmaa, Pärnu Koidula gümnaasium, 45,5 punkti
• 7.-8. Sander Siim, Vanalinna hariduskolleegium, 45 punkti
• 7.-8. Kert Pütsepp, Tallinna reaalkool, 45 punkti
• 9. Ivar Kiitam, Tallinna reaalkool, 44,5 punkti
• 10. Roland Matt, Hugo Treffneri gümnaasium, 43,5 punkti