Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vahtraraie ägestab supilinlasi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Emajõe tänava peatne kordategemine pani protestima Eesti Rohelise Liikumise ja Supilinna Seltsi, kelle arvates läheb linn tänavaäärse vahtrarivi raiumisega kergema vastupanu teed ja vastuollu üldplaneeringuga.


Tartu linn tahab lasta Kroonuaia ja Kartuli tänava vahel maha võtta kõik 33 vahtrat, ehitamaks Emajõe tänava alla sajuveetorustikku ning selle peale uut asfaltkatet.



Betoonist kaldakindlustuse ja sõidutee vahele tuleb kaks kõnniteed, neist jõeäärne valgustusega, ning kõnniteede vahele istutatakse uus 44-puuline rivi.



Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool väidab, et Emajõe tänava kaldapealset pole vahtraid puutumata võimalik korda teha. Ulatuslike mullatööde käigus vigastaksid masinad paratamatult puude juuri ja suur osa neist kuivaks nagunii.



Ühiskondlik lepe ei maksa


Sajuvee äravoolu tagamiseks langetatakse Emajõe tänavat ja antakse sellele ühepoolne kalle jõe suunas. Ka alaneb ülemise kõnnitee alune pind.



«Kuna puud asuvad vahetult tulevase kõnnitee servas, saavad nende juured vigastada ning on raske tagada ja lubada nende säilimist,» selgitas Andres Pool. «Puuderea Kartuli tänava poolses otsas on puud juba hukkunud. Et tagada tulevikus tänava ja puuderea ühtlane väljanägemine, tuli langetada selline radikaalne otsus.»



Rohelise liikumise liige, supilinlane Peep Mardiste leiab, et linnavalitsus tahab Emajõe tänava ümberehituse raiega endale mugavaks teha, vaevumata hävitustöö vältimatust veenvalt põhjendama.



«Täna kehtiva Supilinna üldplaneeringu avalikes aruteludes on kokku lepitud, et jõe ääres säilib allee kaherealisena,» rõhutab Mardiste. «Linnavalitsus näitab kahjuks oma vähest soovi elanikega suhelda, kui hakatakse sellist ühiskondlikku lepet kabinetivaikuses muutma.»



Emajõe tänavas elav metsapatoloog Indrek Sell lisas, et vahtrad on praegu hea tervise juures ning paljud neist võivad kaevetööd üle elada. Selli arvates võikski uusi puid istutada ainult kuivanute asemele ja lausraiest loobuda.



Linn ei näe sellisel ehku peale pusimisel mõtet. Peale paratamatute juurevigastuste jääks puud kõnni- ja sõidutee langetamisel ümbritsevast pinnast kõrgemale kui praegu, juurekaelte paljastumine annaks aga kuivamiseks lisatõuke.



«Allee ehk kahe puuderivi taastamine pole kahjuks võimalik, selleks ei jää lihtsalt ruumi,» täiendas Pool.



Raie algab aprillis

Sõidutee ääres asuv puuderivi kuivas ja võeti põhiosas maha aastail 2003–2007. Algul kahjustas seda tunnelkollektori ehitus, siis uue kaldakindlustuse rajamine.



OÜ Maveter juhataja Olev Ploompuu sõnul plaanib firma Emajõe tänavas saed käima panna aprilli alguses.

Tagasi üles