Nii näiteks tegi ühe teaduskonna osakonnajuhataja oktoobrikuus eelarveprognoosi ära variandi järgi, mis on praeguseks kehtetu – ta lihtsalt ei teadnud uuest eelarvepõhimõttest midagi. Kui plaanis on olulised muutused, tuleb neist võimalikult palju rääkida, nentis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja Halliki Harro-Loit. Ta ütles, et ei näe ka ülikooli ajalehel mõtet, kui selle esilehel pole mõjukaid uudiseid sündmustest, mille keerises parasjagu ollakse.Avalikud küsimused Segadusest tulenevalt esitas ajakirjandus- ja kommunikatsiooniosakonna nõukogu möödunud nädala reedeses Universitas Tartuensises avalikud küsimused ülikooli eelarvepõhimõtete muutmise kohta. Ajakirjandusosakond on peahoones seisus, kus ruutmeetreid on palju, aga samas on palju ka ebafunktsionaalset pinda. «Meie osakonna jaoks muutus hinna ja kokkuhoiu küsimus eluliselt vajalikuks,» sõnas Harro-Loit. «Kui olime küsimused sõnastanud, oli selge, et ka teistel võib olla täpselt samasugune vajadus saada samasugust informatsiooni.» Tema sõnul liigub info organisatsioonis hierarhiliselt. Tudengitel ja õppejõududel, kes pole administratiivkohustustega seotud ja kes seetõttu nõukogu komisjonide protokolle ei loe, on raske saada selgeid vastuseid. Osakondi huvitab muu hulgas, kas ja kuidas võib vaidlustada rendihindu. «Miks meie keldriruumid on sama hinnaga kui ülemised ruu- mid – võib vaid oletada, et lihtsalt pole võimalik lõpmatult diferentseerida, aga kujunemismehhanismide kohta on palju küsimusi õhus,» rääkis Harro-Loit. Tiigi kampuses tulevad tõenäoliselt suured ruumilised ümberkorraldused: pärast struktuurireformi on plaanis ajakirjandus- ja kommunikatsiooniosakonna kolimine Tiigi tänavasse. Võimalik on ka semiootikute minek vanasse anatoomikumi ja eripedagoogide kolimine Salme tänavasse. «Kui kavas on hulk suuri muudatusi, siis peaks nende järjestus olema loogiline – see võiks olla teistpidi, kõigepealt struktuurireform ja siis muu,» ütles Harro-Loit. Pole vaja teada TÜ finantsdirektori Taimo Saani sõnul on tal raske aru saada, et ülikoolis sees sellised küsimused tekivad. «Ülikooli nõukogu otsus – juunist juba – vastab nendele küsimustele,» ütles Saan. «Kõik, kes olid huvilised, said selle info kätte.» Tudengitel näiteks pole aga Saani hinnangul üldse vaja selliste asjadega kursis olla, sest nende töö on õppida. Ka ei pea Saan tõenäoliseks, et üliõpilased peaksid ruumikulude muudatuse tõttu hakkama kusagil mujal loengus käima. «Ülikooli enda sisemised kulud on oluliselt madalamad, kui oleks ükskõik kust mujalt ruume üürides.» Avalikus vastuses ajakirjandus- ja kommunikatsiooniosakonna nõukogule märgib Saan, et ruumikulude muudatus, mille järgi kaetakse ruumide ülalpidamiskulud struktuuriüksuste eelarveist, on tingitud muu hulgas sellest, et õpperuume ei kasutata efektiivselt. Nii otsustaski ülikooli nõukogu vähendada ülikooli üldfondi mahtu ruumide ülalpidamiskulude võrra, et suurendada teaduskondade huvi ruume paremini kasutada ja jätta raha teaduskondade käsutusse. Sisekäibe korras tasutavad kulud (vesi ja kanalisatsioon, valve ja turvateenus, avariiremont, inseneriteenus, hoonete kindlustus, kinnistute hooldus, riidehoidude haldamine jne) on kõigile teaduskondadele 56,10 krooni kasuliku pinna ruutmeetrilt kuus. Kütte-, elektri- ja koristusteenuse arve saab iga teaduskond tegelike kulutuste alusel. |
