Järjekordne JOKK!? Vastavalt AS Linnaehituse ja arhitektuuribüroo Künnapu ja Padrik koostatud hoonestuskavale kehtestas linnavolikogu 2003. aastal tulevase Tigutorni maa-ala kohta detailplaneeringu, mis lubas sinna püstitada kuni 70-meetrise hoone. Sel ajal reklaamiti kavandatavat kõrghoonet illustratsioonidel väljaulatuva antenni ja lameda katusega hoonena.Linnavalitsus väljastas 2005. aastal projekteerimistingimused, mis lubasid vastavalt detailplaneeringule ehitada hoone täiskõrgusega 70 meetrit maapinnast, kusjuures tehnoruumide, treppide ja vaatetorni osa võisid «väiksemas mahus» ületada detailplaneeringuga lubatud kõrguspiiri. Mõni kuu hiljem ehitusloa saamiseks esitatud AB Künnapu ja Padrik koostatud eelprojektis on ehitise kõrguseks kavandatud juba 89,92 meetrit. Nii projektis kui ka avalikkusele esitatud illustratsioonidel on hoonet kujutatud spiraalselt ülespoole koonduva parapetiga (rinnatisega), mille ristlõige meenutab teo koda (sellest ka nimetus Tigutorn). Prokuratuuri määruse järgi oli linnavalitsus detailplaneeringu ja projekti lahknevusest teadlik. Selle asemel, et seadusele vastavalt kehtestada uus detailplaneering, mis lubaks ehitada Tigutorni 90-meetrise, või sundida tellijat viima projekt vastavusse kehtinud planeeringuga, väljastati seaduse mõttes ülearused ja detailplaneeringule mittevastavad projekteerimistingimused. Seega ei saa kuidagi väita, et juriidiliselt on kõik korrektne (JOKK). Ka ei saa prokuratuuri määrusest välja lugeda, et prokuratuuri arvates pole linn Tigutorni puhul seadust rikkunud. Prokuratuur lihtsalt nendib, et ei saa uurida ametiseisundi kuritarvitamisega kaasnenud kahju tekitamist, kuna otsest materiaalset kahju pole tekkinud. Planeerimisseaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Ebaseaduslik algusest Just kõikide huvide arvestamiseks ja tagamiseks on kehtestatud ka planeeringute avalikustamise kord. Prokuratuuri määrusest: «Linnavalitsus oli detailplaneeringut tellides juba algusest peale silmas pidanud ca 90 meetri kõrguse hoone püstitamist…» Paratamatult tekib küsimus, miks siis linnavalitsus esitas avalikule arutelule ja linnavolikogule kinnitamiseks detailplaneeringu projekti, kus tulevase Tigutorni lubatud suurimaks kõrguseks oli märgitud 70 meetrit. Miks rikuti planeerimisseadust, peteti avalikkust ja volikogu? Linnavalitsuse istungite protokollides on kirjas, et kogu Väike-Turu kvartali hoonestamise kava oli AS Linnaehituse initsiatiiv, mille teostuse autorid, arhitektid Künnapu ja Padrik kavandasid võimaliku pilvelõhkuja kõrguseks 70 meetrit. Kuidas sai siis linnavalitsus algusest peale teada, et püstitatav hoone tuleb 90 meetri kõrgune, kui seda ei teadnud veel isegi projekti tulevased autorid? Pean tõenäolisemaks hoopis seda, et süües kasvas isu. Siinkohal on paslik meenutada, et Väike-Turu kvartali hoonestuskava koostamise ajal kehtinud üld- ja detailplaneeringus oli selle maa-ala sihtotstarbeks märgitud väikeelamumaa. Kui palju on Tartus selliseid krunte, kus väikeelamumaale lubatakse projekteerida pilvelõhkuja? Seejuures veel kõrgem hoone, kui kehtiv üldplaneering üldse ette nägi – maksimaalse 16 korruse asemel 23. Poliitiline vastutus Planeerimisseadus näeb ette võimaluse, kuidas detailplaneeringu kaudu algatada üldplaneeringu muutmine. Väike-Turu kvartali detailplaneering vastavat ettepanekut ei sisaldanud. Nii oli see vastuolus üldplaneeringuga kuni 2005. aastani, mil võeti vastu Tartu uus üldplaneering ning üldplaneering sai vastavusse «kujunenud olukorraga». Planeerimisseaduse mõte on aga täpselt vastupidine – planeeringuga suunata «olukorra» kujunemist. Uurimine ei suutnud tuvastada korruptsiooni seaduse tähenduses. Sellest hoolimata on Tigutorni juhtumiga tehtud väljavalitutele põhjendamatuid eelistusi ning riivatud avalikkuse õiglustunnet ja võrdse kohtlemise printsiipi. Millist poliitilist vastutust kannab Hannes Astok, kes linnapead asendades juhatas linnavalitsuse istungit, kus otsustati detailplaneeringut eirava ehitusloa väljastamine? Millist vastutust kannab Verni Loodmaa, kes juhatab volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni, kus vastavad planeeringud läbi suruti? Või milliseid huve esindas planeerimis- ja revisjonikomisjoni ühisistung, kus ilma otsuseprojekti ja hääletuseta edastati linnavolikogu nimel pressiteade, milles tunnistati linnavalitsuse tegevus õiguspäraseks. Millist vastutust kannab Anto Ili, kelle pädevuses on linnaplaneerimine, ehitus ja maakorraldus, seega kõik need valdkonnad, kus leidsid aset Tigutorniga seotud seaduserikkumised? Tõsiselt peaksid peeglisse vaatama need revisjonikomisjoni koalitsiooni liikmed, kes oma puudumisega on blokeerinud revisjonikomisjoni töö Tigutorni juhtumi uurimisel.
> Loe edasi |
kõik galeriid
