Ühinemine vallandas ka volikogus elava diskussiooni: päevakorra viis esimest punkti läbiti neljakümne minutiga, kahe kooli liitmise vaidlusele kulus aga ligi poolteist tundi.

Ka abilinnapea Jüri Sasi polnud oma ettekandega veel poole pealegi jõudnud, kui juba sai läbi linna põhimääruses ettekandjale antud veerand tundi.

Väheks jäi ka kolmest lisaminutist, nii et Sasi üritas veel näitamata slaide näidata küsimuste esitamise voorus.

Sotsiaaldemokraat Marju Lauristini mure oli ehk kõigi küsijate omadest üks tõsisemaid. Nimelt polnud ta rahul sellega, et praegu arutatakse kahe kooli personaalküsimust, kuigi linnal ei ole järgmisteks aastateks veel hariduse arengukavagi.

Kuigi eesti õppekeelega koolides väheneb lähiaastatel õpilaste arv samamoodi kui vene koolideski, ei tea me praegu, mis Tartu koolidest üldse saab – kas teisigi tuleks hakata liitma?

Sasi tõdes, et rahvastiku prognoosidest lähtuvalt peab tõesti mõtlema, mida koolimajadega teha, hariduse arengukava on aga praegu koostamisel.

Ometi on ta kindel, et klassiruumid tühjaks ei jää, vastupidi, neist tuleb hoopis puudus, kuna seadusega ette nähtud õpilaste piirarv ühe klassi kohta on vähenenud. Seega peavad klassid olema varasemast väiksemad.

Sasi arvas, et ehk oleks hea mõte tulevikus ka lasteaiaklassid koolimajadesse viia.

Praegune Annelinna gümnaasium ja tulevane vene lütseum rahuldavad aga täielikult venekeelsete õpilaste vajaduse, on Sasi veendunud.

Sõna võttis keskerakondlane Gennadi Suhhov, kes esitas eelmisel õhtul volinikele Eesti Vene Kogukondade Nõukogu nimel protestikirja. Suhhovile ei mahtunud pähe, kuidas saab kaks kooli liita, kui linnal ei ole neist ühe, Slaavi gümnaasiumi, hoolekogu arvamustki.

Sasi põhjendas, et ehkki koolide hoolekogude koosolekute protokollid tuleb linnavalitsuses registreerida, pole Slaavi gümnaasiumi hoolekogu seda teinud (välja arvatud 16. oktoobri koosoleku protokoll, kus räägiti koolidirektori valimise komisjoni moodustamisest).

«Miks ei ole tehtud käsku, et nad peavad oma arvamuse esitama?» ei andnud Suhhovile rahu. Linnavalitsusel ei ole õigust hoolekogu käsutada, vastas Sasi.

Ometi ütles Sasi hiljem ühele teisele küsimusele vastates, et ühinemist on arutatud mõlema kooli õpetajate ja hoolekogude liikmetega.

Reformierakondlane Silver Meikar sekkus arutellu, öeldes, et senise jutu põhjal jääb mulje, justkui oleks oluline maja, mitte selles antav haridus. Kuidas aga valida uude kooli parimad õpetajad, et haridustase tõuseks?

Sasi tõdes, et uues lütseumis on eesmärgiks pakkuda võimalikult head haridust, selleks valitakse kahe kooli õpetajate seast välja parimad. Otsuse eelnõus seisab, et esmajärjekorras lõpetatakse töölepingud pensioniealiste töötajatega.

Igal juhul ei tahaks sugugi olla Puškini ja Slaavi gümnaasiumi õpetajate nahas, kes peavad terve selle õppeaasta jooksul töökoha säilitamise ja enese tõestamise nimel nahast välja pugema.

Kui koolide liitmise arutelu oli kestnud juba tund aega, peatas volikogu esimees Aadu Must küsimuste esitamise vooru.

Järgnesid sõnavõtud ja repliigid, ent vaatamata sellele, et Marju Lauristin tegi ettepaneku otsuse vastuvõtmine edasi lükata, otsustasid volinikud siiski kaks kooli liita ja panna uuele koolile nimeks Tartu Vene Lütseum.

Poolt oli 26, vastu neli volinikku. Vastaste hulgas oli ka koalitsioonisaadikute pingist käe kõrgele taeva poole sirutanud Gennadi Suhhov.

Nüüd on vist küll vaid aja küsimus, millal Suhhov keskerakonna fraktsioonist välja arvatakse. On ta ju koalitsiooni üksmeelt varemgi raputanud.