Esimesena tuleb Drude Hoidal Ruderaas, teksapükstes, lihtne ja sportlik naine. Kohe siseneb lõunaeurooplasele omase sooja naeratusega Livia Potirniche, väristab jahedas hommikus õlgu ja asetab vihmavarju nurka tahenema. Seejärel tipib Catwalki uksest sisse heledajukseline Irina Vaicˇeliuniene, kaunis ja elegantne oma lillelises mantlikeses nagu printsess Diana. Kulub veel mõni hetk ja tuleb Edith Rasmussen, kes näeb oma sirge tuka ja pikkade juustega välja nagu koolitüdruk. Edithil on kaasas viieaastane poeg Matthias, kes istub laua otsa ja asub tegelema oma värviraamatuga. Viimasena siseneb Tarja Sviili. Tema on daam, kes suudab ühendada hea soengu ja veatu make-up´i oma siiralt huvitundva silmavaate ning osavõtliku suhtlemisoskusega. Baltgirl Organisation Norrast, Rumeeniast, Leedust, Taanist ja Soomest pärit seltskonna ingliskeelset jutuvada on Catwalkis võimatu märkamata jätta. Naised on oma ohvitseridest abikaasad varahommikul üle vaadanud, tolmukübemekesed nende pagunitega vormikuubedelt maha raputanud ja Balti Kaitsekolledžisse sõjateadust ja -tehnikat õpetama saatnud. Pere kooliealised lapsed on juba väikeses Tartu rahvusvahelises erakoolis tarkust taga nõudmas ning nüüd on päev naiste endi päralt. Kord nädalas kohvikus kokku saavad ohvitseride prouad nimetavad end oma meeste töölähetuse tõttu Balti tüdrukuteks ehk Baltgirl Organisation. Kui kõik kohal, on neid vähemalt 15. Need naised elavad oma perega kodumaast kaugel ja on võtnud pere kohanemisraskustest lõviosa oma õlgadele. Aga tüdrukud vajavad ka üksteist, et koos rõõmustada – ja kui vaja, siis ka muretseda. Jah, nad kõik vaatavad kvaliteetseriaali «Meeleheitel koduperenaised», aga pahvatavad seda tunnistades üksmeelselt naerma. «Päris kindlasti ei jutusta see film meist,» ütleb Drude vihjet tabades ja raputab intensiivselt pead. «Meie ei ole niisuguseks eluks sündinud,» täiendab Irina. «Meil kõigil on kodumaal oma karjäär ja amet. Praegu on selles lihtsalt väike vahe.» Livia on Rumeenias politseinik, Irina Leedus ökonomist, Tarja Soomes suhtekorraldaja, Edith Taanis sõjaväelane, Drude aga on teinud Norras aastaid sekretäritööd. Lapsed, mees ja Tartu Tartu on Balti tüdrukute senisesse argiellu sööstnud seiklus ning nad kõik leiavad, et vahel on kasulik elus midagi muuta. Livia ütleb, et tema ja ta mees valisid töölähetuspaigaks Balti Kaitsekolledži ühe väikese detaili pärast: nad juhtusid kusagilt lugema, et Tartu on heade mõtete linn. See imponeeris ja aitas otsustada. Irina kirjeldab Tartus pulbitsevat nooruslikku kihinat ja värsket atmosfäääri. «Jah, ma tean, Tartu on vana linn, aga ometi on see nii noor!» «Me saame siin väga palju tegelda oma lastega,» toob Tarja esile ühe tahu, mille puudumise üle ta Soomes ilmselt kurta võis. Tarja on 13-aastase Laura ja 9-aastase Henry ema ning kooli hoolekogu liige. «Just siin vajavad meie lapsed igal sammul tuge ja toetust. Nad õpivad inglise keeles, peavad suutma leida uusi sõpru. See ei ole lihtne.» Matthias, kes ema Edithiga sel hommikul koos kohvikus kaasas on, olevat ükspäev küsinud: «Me jäämegi siia nüüd igaveseks, eks ju!» On vaid üks asi, mille puhul Tarja võtab kriitilise tooni. «Teie liiklus, teie kohutav liiklus,» vangutab ta pead. «Ma kutsun üles iga tartlast, kes hommikul rooli istub, mõtlema, et «just täna sõidan ma kaasliiklejate suhtes eriti lugupidavalt»…» Drudele tuleb meelde üks segadus, mille üle ta algul pead murdis. Kui eestlased räägivad inglise keelt, unustavad nad tihti ära, kes on he (meessoost tema) ja kes on she (naissoost tema). «On väga raske taibata, kellest õigupoolest jutt käib,» naerab Drude. Tarjal hakkab esimesena kiire. Ta peab minema eesti keele tundi. Tarja on naiste seltskonnast ainuke, kes arvab, et isegi vaid kolm aastat Eestis resideerumist eeldab keeleõpinguid. «Keele tundmine aitab mul teie kultuuri paremini mõista,» sõnab ta. «Ja teate, see pilt, mis avaneb mulle siin, Tartus, on hoopis midagi muud kui see, mis oli seni avanenud Tallinnast. Mulle meeldib Tartust avanev Eesti palju rohkem!» Kas teate? Balti Kaitsekolledž • asutatud 1999. aastal Tartus eesmärgiga kujundada Balti riikides kvalifitseeritud ohvitseride kaader. Kolledžis saavad keskastme ohvitserid NATO standarditele vastava hariduse. Kolledži õppe- ja halduskeel on inglise keel. • Balti Kaitsekolledži ülem on brigaadikindral Algis Vaicˇeliunas, taktikaõppe osakonna ülem kolonel Svein Ruderaas ning poliitika ja sõjateaduse osakonna ülem kolonel Pekka Sviili. Kolonelleitnant-instruktor Marius-Titi Potirniche ja kolonel-leitnant instruktor Gert Rasmussen on välisõppejõud kaitsekolledži taktikaõppe osakonnas. • Allpool ei saa sõna ohvitserid, vaid nende naised.
> Loe edasi |
kõik galeriid
